Easti suured väljakutsed

Narva keskerakondlaste kauakestvad linnapeaotsingud jõudsid sel nädalal tulemuseni - mitmete läbivilksatanud kandidaatide kaardipakist tõmmati lõpuks jokkerina välja Eduard East.

Esmalt väärib tähelepanu, et Eesti  kõige idapoolsema linna meeril on selline perekonnanimi ["east" tähendab inglise keeles ida]. Ent sõnademängust tähtsam on loomulikult see, kas Eduard East suudab tuua piirilinna juhtimisse värsket hingamist ja lammutada natukenegi madalamaks neid mentaalseid barrikaade, mis on aastakümnete jooksul piirilinna ja ülejäänud Eesti vahele kerkinud.

Need tõkked on ka üheks peamiseks piduriks, miks Narva pole Eesti ühiskonnas  saavutanud sellist positsiooni, mida ta oma eelduste, ajaloo ja elanike arvu poolest vääriks. Paljud näevad Narvas eelkõige probleeme ja vähesed võimalusi.

Narva usaldust on murendanud ka paljud linnavõimu korruptsioonijuhtumid.  Kujunenud on mulje, et tähtsamaid linnaasju ei otsustata mitte volikogus või linnavalitsuses, vaid seda teevad üksikud variisikud, kel on tugev mõjuvõim linnajuhtide üle.

Seetõttu tuleb Eduard Eastil esimestest tööpäevadest alates end linnapeana tugevalt kehtestada ning tõestada, et tema puhul pole alust rääkida kui ühest nukust mõne papa Carlo teatris.

Kuna Narva keskerakondlaste valimiseelne programm oli küllaltki üldsõnaline, siis on põhjust uuelt linnapealt ja linnavalitsuselt lähiajal oodata märksa konkreetsemat tegevusplaani lähiaastateks.

Eksmeer Tarmo Tammistel on õigus, et Eduard East ei poe probleemide eest peitu. Just teda saadeti päästma võlgadesse uppunud linnale kuuluvat ettevõtet Narva Bussiveod. Seda operatsiooni pole East jõudnud  veel lõpetada.  Ent ju siis oli nüüd temasugust tarvis veelgi põletavamas kohas - linnavalitsuse eesotsas.