Sõidaks rongiga
/nginx/o/2016/09/29/5898303t1h5efe.jpg)
18. jaanuar 2014, 13:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rongifirma Elron saamatus uue aasta algul liikluse korraldamisel on pahandanud paljusid inimesi. Meedia kajastab valdavalt pealinna lähiümbruse ja Tallinna-Tartu liini hädasid. Idasuund on selle kõrval jäänud fookusest välja või ei peeta sellest rääkimist oluliseks. Aastakümneid on olnud Narva, Jõhvi ja Kiviõli elanikele rong oluline pealinna sõitmise vahend.
Olid ajad, kui liiklemine oli tihe, aastatuhande vahetus tõi kaasa mõõna ja hulk ajaloolisi jaamahooneid lammutati. Majandusminister Juhan Parts võrdles eelmise aasta lõpul uute Stadleri rongide tulekut revolutsiooniga Eesti raudteeliikluses. Rahvast kutsuti unarusse jäänud ronge uuesti au sisse tõstma. Kahjuks peab nentima, et rongifirma Elron ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium polnud eelnevalt tõsist kodutööd teinud ega olnud uue aasta esimestel nädalatel valmis huvilisi vastu võtma. Rahva informeerimist ei peetud vajalikuks. Tegelikult muutus 1. jaanuarist kõik: operaatorfirma, koduleht, sõiduplaanid ning piletimüük. Kui rongifirma koduleht saadi lõpuks korda ja ülerahvastatuse leevendamiseks pandi juurde lisakoosseisud, siis piletimüük lonkab ikka mõlemat jalga.
Elroni juht Andrus Ossip raputas riigikogu majanduskomisjonis toimuvast aru andes endale tuhka pähe ja möönis, et kommunikatsioon jäi puudulikuks. Hea seegi kui möödalaskmist tunnistatakse. Siiani valitseb paljudel liinidel kommunism ehk "sõida tasuta". Enne jõuab rong peatusesse, kui klienditeenindaja pileti ulatab. Põhjuseks tõrkuvad kaardimaksed, mida Edelaraudteel kunagi polnud. Positiivse poole pealt võib nentida, et uued rongid on kiired, rappumist ning vibratsiooni sõitmisel vähem. Kui nüüd saaks sõiduplaanid ka rongikasutajale rahuldavaks, oleks see suur samm edasi. Praegune olukord potensiaalset rongikasutajat ei soosi ehk graafikud on sõitjavaenulikud.
Ehkki ise kasutan valdavalt Tallinna - Tartu ekspressrongi, tuleb vahel käia tööasjus Virumaal. Sõit Tallinnast Jõhvi ja Narva poole on rongikasutajale keeruline. Pealinnast on väljumised pärastlõunal ja õhtul, ehkki peaksid olema ka hommikul. Neid praegu sõiduplaanist ei leia. Kui tööasjad aetud, tahaks tagasi linna. Narvast tulevad rongid jälle varahommikul, aga mitte õhtupoolikul. Jääb üle panustada Go Raili rahvusvahelistele rongidele või Sebe ning Lux Ekspressi kaubamärgi all opereerivatele bussidele. Sõitja viib raha mujale.
Bussifirmad rõõmustavad ja hõõruvad käsi, potentsiaalseid sõitjaid lisandub aina juurde. Pole siis imestada, et Lux Ekspress on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes Narva suunal kasvatanud turuosa tervelt 30 protsenti! Sellele on kaasa aidanud Luxi fännikaardi juurutamine ja piletihinna alandamine. Riigifirmal see kõik puudub või ei peeta lojaalsete sõitjate kinnistamist turunduslikult vajalikuks. Pikemas perspektiivis maksab see valusalt kätte.
Elron asub lähiajal tegelema 1. juunist jõustuva uue sõiduplaaniga. Hea, kui seal leiaksid rohkem kajastamist Virumaa huvid. Siin eeldaks Narva ja Jõhvi omavalitsuse ning Ida-Viru maavalitsuse jõulisemat sekkumist. Oma inimeste sõiduvajadused vajavad arvestamist. Ikka selleks, et saaksime pealinnas või provintsis oma käigud kiiremini ja mugavamalt korraldada.
Rongisõiduga haakub selle ootamine. Nii Narva kui Jõhvi vaksalihoone ei kannata kriitikat. Viimased paarkümmend aastat on neile mõjunud laastavalt. Omavalitsustel ei ole raha nende korrastamiseks, suuremast remondist rääkimata. Oma õla peaksid alla panema riik ja Eesti Raudtee. Nukralt keset tühermaad seisev Jõhvi jaamahoone praegu rongiga sõitma ei meelita. Siiani pole kuulnud Ida-Virumaalt valitud rahvaasemike suust silpigi selle kohta, kuidas ajaloolised jaamahooned uuesti elule äratada. Nüüd, kui rahvas on pööramas pilku rongikasutamisele, on aeg sellele mõelda. Pealegi on jaamahooned visiitkaart Peterburist, Moskvast kui kaugemalt Venemaa avarustest siia saabujatele. Tallinnast või Tartust rongiga Jõhvi sattujale on armetus olukorras olev jaam paras šokiturismi objekt. Tegemist on eelmisest sajandist pärit arhitektuuriväärtusega.
Rongiliiklus vaevalt enam vähikäiku teeb. Pigem on kuulda, et nii Venemaa kui Eesti Raudtee plaanivad üheskoos rahvusvahelise liikluse tihendamist ning lähiaastatel uuenevad ka rongikoosseisud. Seda on kitsamas ringis juba välja öeldud. Kui sõita Peterburist rongiga Helsingisse, siis Soome jaamahooned on silmale omaette vaatamisväärsused. Rongiliiklusel on Eestis tulevikku ja kui sõitjaid juurde lisandub, muutuvad ka sõidugraafikud meile sobilikus suunas.