Põlevkivitööstuse suunamuutus

Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eile tegi Eesti Energia nõukogu otsuse, mida võis oodata juba mõnda aega - varasemale plaanile rajada Narva lähistele Auveresse ka teine 300megavatise võimsusega uus elektrijaam tõmmati lõplikult kriips peale.

Teise jaama ehitamine olnuks ääretult suure riski võtmine. Tegelikult ei ole avatud turu tingimustes kõikuva elektri hinna ja põlevkivielektri suhtes aina enam karmistuvate keskkonnatingimuste puhul kindlust selleski, kas ja kuivõrd tasuvaks osutub järgmisel aastal valmiv 640 miljonit eurot maksma minev esimene uue põlvkonna jaam Auveres.

Seetõttu on seegi hiigelsuur investeering pälvinud skeptikute poolt kõvasti kriitikat. Küsimus on, kuivõrd konkurentsivõimeline on põlevkivielektri hind pärast Põhjamaade elektrituruga ühendust parandava Estlink-2 merekaabli valmimist. Kas põlevkivijaamu saab sama palju kui seni töös hoida või tuleb neil hakata tegema ka pikemaid pause? Ajal, mil mujalt tuleb turule odavamat elektrit.

Eesti Energia panustamine põlevkiviõli tootmise kasvule ning sellega kaasneva uttegaasi ja poolkoksi kasutamine elektri tegemiseks on mõistlik plaan nii majanduslikult kui keskkonna mõttes. Ent esialgu vaid paberil. Nagu näitavad esimese uue õlitehase pikaleveninud käivitusvaevad, on tegu põhjendatud murega.

Ida-Viru käekäigu jaoks on aga Eesti Energia suunamuutuse õnnestumine äärmiselt oluline. Äpardumine tähendaks suure tõenäosusega märgatavat töökohtade kadu kogu põlevkivitööstuses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles