Avalik teenus ja rahapuudus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Õiguskantsleri kirjavahetus Jõhvi vallaga seoses kalmistutasude seaduspärasusega saab varsti juba aastaseks, ent siiani pole kumbki pool oma seisukohta muutnud. Kui õiguskantsler kahtlustab, et nende tasude võtmine on vastuolus põhiseadusega, siis Jõhvi rõhub jälle sellele, et kalmistu hooldamiseks pole riik raha eraldanud ning seetõttu tuleb raha võtta teenuse kasutajatelt ehk siis enamasti neilt, kelle lähedased selles rahulas puhkavad.
Jõhvi vald on viidanud ka riigikohtu aastatetagusele seisukohale, mille järgi peab riik omavalitsusele lisaülesandeid delegeerides andma selleks ka raha. Ent see oli seisukoht, millega ei saa riiki otseselt sundida kas või sellesama kalmistu hooldamise kulu katma.
Ja muidugi võib omavalitsus põhjendada tasu võtmist sellega, et vaid valla eelarvest kalmistu hooldamine pole õiglane nende maksumaksjate suhtes, kes selle kalmistu teenust ei kasuta.
Kuid laiem küsimus on ikkagi selles, mis on omavalitsuse jaoks esmatähtis - kas seaduse täitmine või raha kokkuhoid. Teisisõnu: kas õigusvastase käitumise põhjenduseks saab olla raha puudumine. Ükski kohus ei aktsepteeri ju näiteks varguse puhul süüaluse põhjendust, et ta rikkus seadust, kuna ta sissetulek on liiga väike, et kõiki tarvilikke kulutusi katta.
Valla põhjenduses, et asjakohase määruse tühistamisel tekiks kõigil seni kalmistutasu maksnutel automaatselt tagasinõude õigus, on põhjust kahelda. Küll aga võib tekkida selline probleem, kui õiguskantsler kaebab Jõhvi kohtusse ning vald kaotab protsessi.