Ehmatav mahajäämus

Eesti põhiharidus on maailmaklassist ja tänu sellele ei paista kehvakesed ka Ida-Viru koolide PISA testi tulemused. Aga Eesti-siseses võrdluses nad seda kahjuks on.

PISA test peegeldab elus hakkamasaamist, mitte aastahindeid koolitunnistusel. Seega ei tasu end lasta pimestada igakevadisest Ida-Virumaad tabavast kuld- ja hõbemedalite sajust ega üksikutest hiilgavatest tulemustest üleriigilistel olümpiaadidel, mis näitavad tippude olemasolu.

Ega isegi põhikooli lõpueksamitest, kus käärid eesti ja vene õppekeelega koolide vahel on väiksemad. Kui lõpueksamid mõõdavad ennekõike õppekavas nõutavate teadmiste omandamist, siis PISA hindab, kuidas õpilased on võimelised õpitud oskusi igapäevaelus kasutama.

See, kas koolis treenitakse mälu või pannakse laps mõtlema, sõltub õpetamismeetoditest, mis paistavad olevat Ida-Virumaal iganenumad kui mujal Eestis. Venekeelsetes koolides toimunud kiire areng siiski näitab, et Eesti vene kool on aina vähem näoga Venemaa poole. Kas tasubki eeskuju võtta riigist, mille tulemused on Eestist kõigis valdkondades kümneid kohti tagapool?

Edasi sõltub palju sellest, kui oluliseks peab Eesti riik vene õpetajate täienduskoolitust, et elulisem õpe tõrjuks lõplikult faktide pähetuupimise.

Sest olukorraga, kus matemaatikas ja lugemises on Ida-Virumaa õpilaste mahajäämus Hiiumaa ja Saaremaa õpilastest suurem kui poolteist õppeaastat, ei tohiks leppida ei ministeerium, siinsed kohalikud omavalitsused ega ka koolid ise.