Napsisõpru soosiv seadus tuleb ringi teha

Foto: Erakogu

Foto: Erakogu

Uus korrakaitseseadus (KorS), mida eelnevalt kahjuks omavalitsustega kuigi põhjalikult ei arutatud, on jõustunud ning selle kohaselt on 1. juulist lubatud tarbida alkoholi kõikides avalikes kohtades, välja arvatud vaid need kohad, kus see seadusega rangelt keelatud on.

See tähendab, et seadusandlikul tasemel on lubatud alkoholi tarbida kõikides avalikes kohtades, kus see varem keelatud oli: tänavatel ja puiesteedel, rannas, pargialadel ja spordiväljakutel ning isegi nendel laste mänguväljakutel, mis asuvad väljaspool koolide ja lasteaedade territooriumi.

Nüüd võivad nii kultuurselt napsitada armastajad kui ka kõik meie kohalikud jotad end sättida pargimurule või puiesteedel ja tänavatel olevatele pinkidele, istuda lastega emade ja isade juurde mänguväljakule ning hakata seal avalikult libistama mitte ainult veini või õlut, vaid ka kangemaid jooke. Ning kaaskodanike rahulolematus toimuvaga ega ka politsei kutsumine ei aita, sest politsei pole kohustatud sellele reageerima, kuna alkoholi tarbimine avalikus kohas ei ole enam korrarikkumisena käsitatav.

Paljude õigusspetsialistide arvates on selles seaduses palju probleemseid kohti, mille puhul pole esialgu selgust saadud. Näiteks uue seaduse kohaselt võib avalikus kohas vabalt alkoholi tarbida ning see ei ole karistatav seni, kuni ei rikuta õiguskorda.

Tekib küsimus: kuidas ja kes teeb kindlaks avaliku korra rikkumise fakti ning selle piiri, kust alates on tegu teisi mitteaustava käitumisega, mille tõttu võib kohale kutsuda politsei? Kas vines napsisõber ise hakkab seda piiri kindlaks määrama? Või teeb seda tema joomakaaslane? Või hoopis neist möödunud onu Vanja või toimunut aknast jälginud tädike? Sest on ju teada, et nii palju kui on inimesi, nii palju on ka arvamusi.

Ent politseil on siiski vaja ametlikke tunnistajaid, mitte lihtsalt kõrvaliste isikute arvamusi. Ja kui teisi mitteaustava käitumise piiri pole ületatud või pole see piir selgelt kindlaks määratud, on ühiskondliku korra rikkumise fakti raske kindlaks teha.

Muidugi paneb punkti alati kohus, kuid enne kui sinnamaani jõutakse, koostatakse ilmselt palju vaieldavaid protokolle ja rikutakse rohkelt nii tunnistajate ja osaliste kui ka politseinike või korrakaitsega tegelevate munitsipaalametnike närve.

Samuti on huvitav justiitsministeeriumi soovitus, et isik (kes alkoholi tarbib) peab ise ennast hindama ja tagama selle, et tema käitumine ei oleks kaaskodanikele ohtlik ega segaks neid. See tähendab, et alkoholitarbimise käigus peavad napsisõbrad nüüd ise ennast hindama ning otsustama, ega nad ümbritsevaid inimesi häiri või ega nende käitumine ohtlik ole. Pole raske ennustada, milline saab olema selline "eksperdihinnang"!

Riik püüab taas veeretada kogu vastutust selle seaduse tagajärgede eest kohalikele omavalitsustele, seades neile õiguslikud piirid alkoholitarbimise piirangute sisseviimisel. Sest seaduse järgi on kohalikel võimudel õigus kehtestada alkoholivabad kohad ning viia seal sisse oma piirangud, kuid see puudutab ainult neid kohti, mis on mõeldud lastele või tervise edendamiseks.

On hea, et võimalus piiranguid kehtestada on omavalitsustel olemas, kuid kõik teavad ju suurepäraselt, et napsitajate lärmakad seltskonnad okupeerivad peamiselt just tänavatel ning majade hoovides ja parkides olevaid pinke ega põlga ära joomist ka rannas, mistõttu on nende seas ka uppumissurmad märksa sagedasemad.

Seepärast pole imekspandav omavalitsuste vastuseis uuele seadusele ning õigustatud soov kehtestada alkoholitarbimise piiranguid mitte ainult nendes kohtades, kus see seadusega on lubatud, vaid ka muudel linna territooriumidel, mille probleemidest nad teavad praktikast, lähtudes reaalsest pildist ühes või teises kohas.

On üsna ilmne, et tekkinud võimalus vabalt alkoholi tarbida võib negatiivselt mõjutada omavalitsuste üldist õiguskorda ja noorte valikuid oma vaba aja veetmisel. Seetõttu on eriti meeldiv, et mitte ainult Pärnu ja Tallinn, vaid ka Ida-Virumaa omavalitsused on uuele seadusele üsna kiiresti reageerinud.

Jõhvi ja Kohtla-Järve on juba teatanud oma kavatsusest piirangud sisse viia, Narva tahab korraldada avaliku arutelu ning plaanib juba oktoobris piirangud kehtestada. Piiravaid meetmeid kaalub ka Kiviõli.

Sillamäe volikogulased osutasid oma augustikuisel istungil mitte ainult vajadusele viia sisse alkoholitarbimise piirangud, vaid tegid ka ettepaneku saata riigikogu õiguskomisjonile pöördumine, et juhtida tähelepanu vajadusele korrakaitseseadus uuesti üle vaadata.

Võttes arvesse, et üha rohkem Eesti omavalitsusi on hakanud väljendama oma rahulolematust ametlikul tasandil, ning jälgides justiitsministeeriumi ametnike ja mõningate poliitikute viimase aja algatusi ning tegevust, muutub selle seaduse ülevaatamise vajadus üha reaalsemaks.

Kui see õnnestub, muutub olukord tänavatel palju rahulikumaks. Selleks annavad oma panuse ka need Ida-Viru omavalitsused, kes selle seaduse vastu praegu protestivad.