Osa koolielust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Kui riik peab tagama tasuta üldhariduse, siis kas see peab laienema ka koolitoidule?
Õpilaste esindusorganisatsioonid, kes on aastaid küsinud tasuta koolitoitu kõigile õpilastele, sealhulgas gümnasistidele, leiavad, et soe söök on osa koolielust. Eile jõudis sellise otsuseni ka riigikogu. Gümnasistide tasuta toitlustamisel on kindlasti rohkem toetajaid kui vastaseid.
Ka opositsioonis olev Keskerakond, kes on mitu korda sarnase eelnõu sisse andnud, nurises vaid riikliku koolilõunatoetuse suuruse üle, mis peaks olema 78 sendi asemel üks euro päevas.
Nii iroonitses keskerakondlasest rahvasaadik Viktor Vassiljev eile riigikogu saalis, et kui Eesti on tõepoolest avastanud 78-sendise tervisliku toitumise valemi, siis seda kui silmapaistvat leiutist peaks kogu maailmale tutvustama.
Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski pareeris, et riiklik toetus ei ole kunagi olnud mõeldud kõikide koolitoidu pakkumisega seotud kulude katmiseks, mis on omavalitsuseti väga erinevad.
Põhjarannik loodab, et võimuerakonnad ei jää nüüd loorberitele puhkama, vaid hakkavad otsima võimalusi toetussumma suurendamiseks, nii et kohalike omavalitsuste koormus järjekordselt ei kasvaks.
Neil omavalitsustel, kes on omaalgatuse korras ka siiani gümnasistidel kõhu tasuta täis söötnud, läheb õnneks elu kergemaks. Vähemalt üks kord, kui tublisid ei karistata ja neile suuremat koormat selga ei laota.