Tõhusam abi hooldusperede lastele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mittetulundusühingu Igale Lapsele Pere kodulehelt leiab ühe hoolduspere ema vestluse oma vastse 4aastase lapsega.
Laps ütleb: "Emme, siit läheb tee lastekodusse, on ju."
Ema: "Just."
Laps: "Aga mina ei ela enam lastekodus."
Ema: "Sina ei ela ja see polegi oluline. Aga kui sa tahad, siis sa võid muidugi sellest rääkida."
Laps: "Ei taha. Aga tead, emme… teised lapsed elavad ikka veel lastekodus."
On enesestmõistetav teadmine, et perekond on lapsele sobivaim kasvukeskkond. Samuti pole saladus see, et meie ühiskonnas on ka selliseid peresid ja emasid-isasid, kes ei tule ise oma lapse või laste kasvatamisega toime. Sellistel kurbadel juhtumitel suunatakse lapsed asendushooldusele. Eesti riik on aktiivselt tegelenud asenduskoduteenuse arendamisega ehk siis lastekodude seisu parandamisega.
Enamik riiklikke asenduskodusid on renoveeritud ja kõik uued asenduskodud on ehitatud või ehitatakse peremajadeks, et lapsed tunneksid end võimalikult turvaliselt, et nad oleksid ümbritsetud hoole ja tähelepanuga. Arvestatav hulk oma bioloogilistest vanematest lahutatud lastest sirgub praegu hooldusperes või mõne perekonna juures eestkostel, kus neile peaks hoolt ja armastust veelgi rohkem jaguma. See on igati kooskõlas eesmärgiga suurendada asendushoolduses perepõhise hoolduse osatähtsust. Asenduskodud teevad meil väga tublit ja kiiduväärset tööd, aga üldjuhul on peres kasvamine lastele parim variant.
Eestkostel või perekonnas hooldamisel olevale lapsele on ette nähtud igakuine riiklik toetus, mis katab teatud ulatuses lapse ülalpidamiskulud. Aastaid on selleks summaks olnud 191 eurot ja 80 senti, mis hakkas selgelt ajale jalgu jääma.
On tänuväärne, et sotsiaalminister Helmen Kütt suutis valitsuses seista selle eest, hooldusperede pühendunud tööd rohkem väärtustataks. Peatselt jõuavad riigikogus lõpphääletusele peretoetuse seaduse muudatused, mille alusel maksab riik 1. jaanuarist igale eestkostel või hooldamisel oleva lapsele 240 euro suurust toetust.
See laiema poliitilise konsensuse leidnud samm puudutab umbes 2000 last ja nõuab tuleva aasta riigieelarvest 1,2 miljonit lisaeurot. Kindlasti on tegu olulise abiga peredele, kes jagavad armastust, toetust, juhatust ja julgustust lastele, kes oma vanematelt vajalikku hoolt ja kaitset ei saanud. Minister avaldas parlamendi ees lootust, et see muudatus aitab kaasa sellele, et osa lapsi ei satugi enam asenduskodusse, vaid leiab kohe pere, kes nad kasvatada võtab.
Kindlasti peavad palju üle elanud lapsed saama vajaduse korral logopeedi, psühholoogi, psühhiaatri või mõne muu spetsialisti abi. Samuti on oluline, et nii hooldus-, eestkoste- kui lapsendajaperedele töötatakse välja erisuguseid teenuseid hõlmav tugisüsteem.
Mõistagi koolitatakse ja valmistatakse hooldusperesid ette ka praegu, enne lepingu sõlmimist. Aga pärast on nad omapäi. On hea, kui nad hakkama saavad, kuid vahel annab pere alla ja suunab lapse tagasi asenduskodusse. Taas keskkonda vahetava lapse turvatunne saab uue löögi…
Psühholoogid on uurinud lapsi, kes on varajases lapsepõlves jäänud ilma kiindumussuhtest. See mõjutab kogu lapse järgnevat arengut. Kiindumussuhte häire võib avalduda ennast kahjustava ja agressiivse käitumisena, aga ka apaatsusena. Selle häire ennetamine on eriti oluline kuni kolmeaastaste laste puhul, keda tuleks lubada ainult perehooldusele. Väikelapsed peavad olema kindlas turvalises keskkonnas ja kindla inimese või kindlate inimeste juures.
Hoolduspered on seisnud silmitsi olukorraga, kus perre saabub laps, kes ei luba ennast puudutada, rääkimata kallistamisest. Tavalise hea sõnaga ei ole võimalik seda ravida. On välja töötatud spetsiaalsed teraapiad selleks, et lapsed tuleksid oma emotsioonidega toime ja tunneksid end täisväärtuslikena. Seega on materiaalse abi kõrval peredele hädavajalik ka psühholoogiline toetus, et probleemseid olukordi lahendada.
Praegu on siin appi tulnud mittetulundusühingud, kes on hooldusperesid nii nõu kui jõuga toetanud. Eesmärk olgu, et iga Eestimaal elav laps saaks kasvamiseks parima võimaliku keskkonna, milleks on ja jääb perekond.
Inglise vanasõna ütleb, et lapse kasvatamiseks on tarvis tervet küla. Iga laps on väärtus ja iga laps on oluline. Iga laps väärib perekonda.