Munitsipaalfirma ja kokkuhoid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

1990. aastate algusest peale armastati meil majanduses kasutada loosungit, mille järgi riik on halb peremees. Toona, kui müüki läks kümnete ja sadade kaupa riigi- ja munitsipaalettevõtteid, arvati, et turumajandus reguleerib ise hinnad õiglaseks ning kaupade-teenuste kvaliteedi kõrgeks. Nüüdseks on turg välja kujunenud ning reegel on see, et riik ja omavalitsused ostavad vajalikud teenused peamiselt sisse ning enamasti eraettevõtetelt.

Ent saame rääkida ka ilmingutest, mis viitavad, et mõnedes valdkondades võib riik olla justkui parem peremees kui eraettevõtja. Nii oleme näinud, kuidas riik on võtnud tagasi reisirongiliikluse korraldamise ning loodab üle võtta ka saarte ja madri vahelise reisiparvlaevaliikluse.

Kui tulla Ida-Virumaale, siis väga palju me siin munitsipaalomandis olevaid edukaid ettevõtteid ei näe. Eks neid on üldiselt vähe ja need, mis on olemas, on üldjuhul väheefektiivsed. Üks, millest palju juttu olnud, on Narva Bussiveod, mis igal aastal küsib linnalt hiiglaslikke dotatsioone.

Nüüd on Jõhvi vald jõudnud mõttele, et võiks teenuste sisseostmise asemel hakata neid oma ettevõtte kaudu ise osutama. Midagi uut siin pole. Jõhvil on juba olnud kaks munitsipaalfirmat, mille ülesandeks oli vallavara majandamine. Üks müüdi lõpuks maha, teine pandi kahjumlikkuse tõttu kinni. Nüüd ollakse uuel katsel. Loodetavasti suudetakse enne firma käivitamist teha põhjalik analüüs ning koostada korralik äriplaan, et maksumaksja raha säästmise asemel ei tuleks hakata jälle peale maksma.

Märksõnad

Tagasi üles