:format(webp)/nginx/o/2019/08/14/12466267t1h7741.jpg)
Sellest on möödas ehk mõned aastad, mil peamiselt Leedust pärit kelmid enamasti just Ida-Virumaal tegutsedes pensionäridelt raha välja petsid. Üldjuhul käis skeem nii: helistati inimesele ja öeldi, et keegi tema lähedane on teinud avarii ning et teda kriminaalvastutusest päästa, on tarvis maksta. Vanainimesed sageli maksidki ja sellised pettused läksid nii massiliseks, et politsei algatas laialdase teavituskampaania.
Tänane Põhjarannik kirjutab aga uuest, palju peenemast ja ohtlikumast petuskeemist, kus ohvrid kurjategijat ei näegi, ent lasevad pahatihti mesijuttu veeretavatel petistel end veenda avama oma interneti salalaekaid või tegema ülekandeid õhulosside eest, mis peagi purunevad.
Kui näiteks relva-, narko- ja inimkaubandus on olnud aastaid eri riikide vahel rahvusvahelise õigusalase koostöö keskmes, siis selliste investeerimiskelmuste puhul kipuvad meie õiguskaitseasutuste võimalused olema üsna piiratud. Kelmid tegutsevad kiiresti ning oskavad hästi ära kasutada tänapäevast infotehnoloogiat ning globaalsetes võrgustikes oma jälgi peita.
Selliselt "investeeritud" raha tagasi saamise võimalus on kaduvväike, mistõttu tuleks sääraste pakkumiste puhul püüda maksimaalselt allutada oma kasuahnus mõistuse häälele. See pole kerge, sest elu näitab, et ohvriteks ei ole sugugi väheharitud või eakad inimesed, kelle puhul võiks ohvriks langemist rohkem eeldada. Eelmisel aastal "investeeris" kaevurite ja energeetikute sõltumatu ametiühingu juht Vladislav Ponjatovski tundmatusse fondi üle 400 000 euro, mida ametühingul on nüüd lootust näha sama palju kui oma kõrvu.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)