JUHTKIRI: Uue gümnaasiumi suur mainekrediit

Kohtla-Järve riigigümnaasium juhatas õppeaasta sisse läinud nädalal toimunud tutvumispäeval.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Tänavune kooliaasta algab Ida-Virumaal teistmoodi. Ja mitte ainult sellepärast, et Kohtla-Järvel avab uksed uus riigigümnaasium. Selle kooli sünnilugu on olulise ja märgilise tähendusega kogu Eesti haridussüsteemi jaoks. Kahtlemata on Kohtla-Järve gümnaasium sel aastal enim meediatähelepanu saanud õppeasutus, mis sest, et oma sisulist tegevust polnud see alustanud.

Kevadel kajas üleriigiliseks kohalik protest selle vastu, et uus gümnaasium ei tulegi täielikult eestikeelne. Kohaliku kogukonna võimas pahameeletorm oli üllatus ja ehmatus ka haridus- ja teadusministeeriumile. Kohe kindlasti puudutas möll Kohtla-Järve gümnaasiumihariduse tuleviku ümber ka riigikogu valimisi ning mõjutas negatiivselt eelkõige Keskerakonna tulemust.

Ent gümnaasiumi ümber möllanud kirgedel oli oluline positiivne tulemus. See avas väga paljude inimeste, aga ilmselt nii mõnegi kõrge haridusametniku silmad puudulikule riigikeele õpetamisele ning näitas, et aastaid venekeelsetes koolides kehtinud niinimetatud 60/40 süsteem õppekeeles on paljudes koolides puhas imitatsioon ja et riigikeele õpe venekeelsetes põhikoolides on pehmelt öeldes puudulik.

Pärast üle riigi tuntud koolidirektori Hendrik Aguri asumist gümnaasiumi etteotsa kired vaibusid, kuna sellega kadus ka oht, et kohalik Keskerakond kaaperdab kooli juhtimise, nagu ta on teinud enamikus linna koolides, ning Kohtla-Järve gümnaasiumist saab hea hariduse andmisele pühendunud õppeasutus.

Aga ootused uuele gümnaasiumile on praegu väga kõrgeks kruvitud, seda paljuski muidugi tänu karismaatilisele koolijuhile, kes on teinud kõva tööd, et tuua siia häid õpetajaid kaugelt ja lähedalt. Gümnaasiumi mainekrediit on praegu suur ning hoiame kõik pöialt, et kohalikule haridusmaastikule ilmub õppeasutus, mille vilistlased saavad hiljem uhkusega öelda, et nende hea haridus pärineb Kohtla-Järve gümnaasiumist. 

Tagasi üles