:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2019/08/30/12514725t1h3419.jpg)
Põhjarannik uuris, kas inimesed on koolide praeguse õppekavaga rahul.
KÜSITLUS: Milliseid aineid peaks koolis rohkem õpetama?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/08/30/12514719t1hf454.jpg)
Galina Tonkoškurova:
Oma elukogemuse põhjal arvan, et eesti keelt vene koolides. Üldiselt aga oleks vaja vaimset kasvatust: vähe õpetatakse esteetikat, käitumist, võib-olla ka religiooni. Kõike peab tegema fanatismita, kuid nõnda, et järeltulev põlvkond teaks, kuidas õigesti käituda.
/nginx/o/2019/08/30/12514721t1h033c.jpg)
Elmira Müürsepp:
Kui mina kooli lõpetasin, teadsin ja oskasin kõike, mida ühel täiskasvanud inimesel iseseisvas elus vaja läheb. Praegu aga tundub, et koolilõpetajad pole eluks sugugi valmis. Vajaka on elulisi teadmisi: kuidas probleemideta kõikvõimalikke olukordi lahendada, kuidas käituda jne. Mis puudutab õppeaineid, siis neid on mitmesuguseid. Raske on midagi uut välja mõelda ja ega ole vajagi.
/nginx/o/2019/08/30/12514722t1hbc68.jpg)
Sergei Bondarenko:
Mulle tundub, et vähevõitu on matemaatikat ja geograafiat. Aga ehk on neid ka piisavalt, lihtsalt metoodikad on halvad − lapsed teavad vähe. Võin võrrelda Ukrainaga: seal õpivad lapsed neid aineid süvendatult. Arvan, et paljudes Euroopa riikides samuti.
/nginx/o/2019/08/30/12514723t1hc646.jpg)
Jelena Lebedeva:
Minu tütar on juba täiskasvanu, nii et tänapäeva kooli kohta ma väga palju ei tea. Kuid arvan, et noortel jääb vajaka kõlbelisest kasvatusest − neil puudub austus täiskasvanute vastu. Koolis peaks lisaks mitmesugustele õppeainetele ka õiget käitumist õpetama.
/nginx/o/2019/08/30/12514724t1ha956.jpg)
Natalja Jefimova:
Arvan, et tänapäeva koolis on kõike piisavalt, kui vaid õpitaks ja omandataks seda, mida õpetatakse.