Põhjarannik uuris, kas inimesed on koolide praeguse õppekavaga rahul.
KÜSITLUS: Milliseid aineid peaks koolis rohkem õpetama?
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
31. august 2019, 00:00
Galina Tonkoškurova:
Oma elukogemuse põhjal arvan, et eesti keelt vene koolides. Üldiselt aga oleks vaja vaimset kasvatust: vähe õpetatakse esteetikat, käitumist, võib-olla ka religiooni. Kõike peab tegema fanatismita, kuid nõnda, et järeltulev põlvkond teaks, kuidas õigesti käituda.
Elmira Müürsepp:
Kui mina kooli lõpetasin, teadsin ja oskasin kõike, mida ühel täiskasvanud inimesel iseseisvas elus vaja läheb. Praegu aga tundub, et koolilõpetajad pole eluks sugugi valmis. Vajaka on elulisi teadmisi: kuidas probleemideta kõikvõimalikke olukordi lahendada, kuidas käituda jne. Mis puudutab õppeaineid, siis neid on mitmesuguseid. Raske on midagi uut välja mõelda ja ega ole vajagi.
Sergei Bondarenko:
Mulle tundub, et vähevõitu on matemaatikat ja geograafiat. Aga ehk on neid ka piisavalt, lihtsalt metoodikad on halvad − lapsed teavad vähe. Võin võrrelda Ukrainaga: seal õpivad lapsed neid aineid süvendatult. Arvan, et paljudes Euroopa riikides samuti.
Jelena Lebedeva:
Minu tütar on juba täiskasvanu, nii et tänapäeva kooli kohta ma väga palju ei tea. Kuid arvan, et noortel jääb vajaka kõlbelisest kasvatusest − neil puudub austus täiskasvanute vastu. Koolis peaks lisaks mitmesugustele õppeainetele ka õiget käitumist õpetama.
Natalja Jefimova:
Arvan, et tänapäeva koolis on kõike piisavalt, kui vaid õpitaks ja omandataks seda, mida õpetatakse.