Ööl vastu pühapäeva läheb Eesti taas üle talveajale, mis tähendab õhtuti tunni jagu vähem valget aega. Teadlaste hinnangul kulub rohkem kui nädal, et inimesed talveajaga harjuks ja nende unerütm taastuks.
KÜSITLUS Kas kellakeeramine mõjutab teie igapäevaelu?
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
26. oktoober 2019, 00:00
Andrus Lehismets:
Üldse mitte. Mina isegi ei märka seda. Tänapäeva seadmed muudavad kellaaega ise ja tõusen uue aja järgi. Ning ei märka küll, et tegelikult tunnine nihe siia-sinna mulle kuidagi mõjuks.
Kersti Liiva:
Sügisel, kui kellakeeramine tähendab tund kauem magamist, see mulle sobib. Kevadel on jah natuke ebamugav. Lastele mõjub see rohkem, aga õnneks on väga tihti sel ajal koolivaheaeg ja muutus pole seetõttu nii ränk.
Marju Uustalu:
Selle kruttimise võiksid nad lõppude lõpuks ikkagi lõpetada. Palju on räägitud, aga tegudeni pole jõutud. Võiks olla kogu aeg suveaeg, mis tähendab, et talvel oleks õhtuti kauem valge. Hea töölt koju tulla, kui pole kottpime.
Renna Nõmmiste:
Õpetajana olen ma koos lastega nädalavahetusel reisil, nii et lisaunetund tähendab esmaspäeval kooli tulles kõigile paremat tuju. Aga kevadel ma küll tunnen, et kulub nädalajagu aega, kui varasem ärkamine enam ei häiri.
Lauri Jalonen:
Suur osa minu elust on kella keeratud, nii et olen harjunud. Ise tunnen enne keeramist, et tahaks juba varem või hiljem tõusta. Arvatavasti olen päikeseinimene ning minu keha kohandab ennast ise päevavalgusega.