/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2019/11/01/12707312t1h22d4.jpg)
Selle aasta septembrist alustanud Kohtla-Järve gümnaasium startis suurte ootuste saatel. Praegu on veel vara teha mingeid esimesigi kokkuvõtteid, sest kaks kuud on selleks liiga lühike aeg. Kuid seda võis oodata küll, et uus kool võib pakkuda ootamatusi ning tuua oma õppekavasse asju, mis võivad tekitada küsimusi. Direktor Hendrik Agur on algusest peale käitunud väga ebatüüpilise koolijuhina, kelle mõni idee võib esmapilgul tunduda hulljulge, mõnedele ehk hullumeelsenagi.
See, et ta kutsus kooli loenguid pidama augustis kriminaalkorras süüdi mõistetud Eesti allilmaajaloo tuntuma veterani Meelis Lao, ei olnud meeltmööda ka justiitsministeeriumile, kes polnud nõus, et ärimees oma ÜKT tunnid koolis sooritab. Ministeeriumi arvates peaks mees enne tõestama, et on asunud paranemise teele. Lao ise väidab, et ta pole kriminaal ning kaitses vaid enda ja sõprade ärisid allilma eest ning viimases kohtuasjaski, kus ta mõisteti süüdi inimröövile kaasaaitamises, sattus ta valel ajal valesse kohta.
Olgu, kuidas on, kuid gümnaasium lasi sellise kirju elukogemusega mehe laste ette ning mees rääkis oma eluteest üsna avameelselt ja tema põhisõnum oli: igaüks on oma õnne sepp ning ei tasu oma ebaõnnestumistes kedagi peale iseenda süüdistada.
Gümnaasiumi direktor Agur tunnistab, et Lao-sarnaste lektorite toomine õpilaste ette võib kohata ka vastuseisu ühiskonnas, kuid temale on oluline, et õpilased puutuksid kokku elu eri tahkudega ning väga erineva taustaga inimestega. Eesti koolidel on praegu tänuväärselt suur valikuvabadus, mida ja kuidas õpetada, mil moel aineid lõimida ning õppetööd korraldada. Koolidele on see hindamatu võimalus näidata oma innovaatilisust ning oskust mõelda kastist välja. See ongi 21. sajandi kool. Iseasi, kui paljudes meie koolides selleks valmis ollakse.