PISA uuringu tulemused näitasid taas, et Eesti haridussüsteem on tugev, paraku ei ole kaugeltki kõik sellega rahul.
KÜSITLUS Millised on Ida-Virumaa suurimad haridusprobleemid?
Ljubov Dorošenko:
Mulle tundub, et kõige suurem probleem on õpetajad, kes ei suuda noortega ühte sammu pidada. Peale selle tooksin esile kutseerialade ebapiisava valiku: see on meie regioonis väga kasin ning seetõttu sõidavad paljud noored siit ära.
Vassili Tjurin:
Minu lapsed lõpetasid kooli juba 20 aastat tagasi, lapselapsed aga omandavad haridust Hispaanias, seepärast mind see teema praegu enam eriti ei puuduta. Arvan, et kõik võimalused hariduse omandamiseks on meil olemas. Samas oma tütre järgi võin öelda, et tal oli ebapiisava riigikeeleoskuse tõttu ülikoolis raske, ehkki lõpueksami sooritas ta väga hästi, saades üle 90 punkti.
Svetlana Dorošenko:
Kui riik tahab, et kõik tema elanikud räägiksid eesti keelt, siis tulnuks eesti keelt juba ammu lasteaiast peale õpetama hakata. Põhikoolis on selleks hilja. See ongi kõige suurem probleem. Samuti lõpuni välja töötamata õppekavad. Jääb mulje, et need pole mõeldud mitte lastele − lastevanemad õpivad rohkem. Isiklikult minu tähelepanek on see, et eesti koolides on õpilastel palju lihtsam õppida kui vene koolides.
Tatjana Klemberg:
Ma olen praegu koolist väga kauge inimene, kuid vist kõige suurem probleem on kitsas spetsialiseerumine kutsehariduse omandamisel. Soove on palju, mitmesuguseid huvialasid samuti − rohkem kui võimalusi. Mis puudutab venelaste riigikeeleõpet, siis ütlen nõnda: kui on soovi ja motivatsiooni, siis leidub ka võimalusi.
Dmitri Aleksejev:
Mingeid probleeme pole. Kõike on piisavalt, et siin elada, õppida ja eriala omandada. Põhiline on, et oleks soovi õppida ning et käed n-ö õigest kohast kasvaksid.