/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2020/01/20/12883003t1ha811.jpg)
Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni töö, mis puudutab Eesti omavalitsustes valitseva poliitkultuuri uurimist, hakkab lõpule jõudma. Kui vaadata neid vastuseid, mis on tulnud Ida-Viru suurematest omavalitsustest, siis on need reeglina üsna formaalsed ning kohati on konkreetsetele küsimustele jäetud vastamata või vastatud ümbernurga.
Tegelikult pole ju ammu mingi saladus, kuidas Ida-Virumaa suuremates linnades, kus peamiselt võimul olnud Keskerakond, aastaid omavalitsusi juhitud on. Ülesehitatud võimusüsteem toimib üsna sarnaselt nii Narvas, Sillamäel kui ka Kohtla-Järvel. Ka pikka aega survele vastu pidada suutnud Jõhvis on alates ajast, mil siin otsustab asju kohalik oligarh Nikolai Ossipenko oma juhitud valimisliidu ja Keskerakonna toel, kiiresti hakatud üles ehitama samasugust süsteemi.
Opositsioonile ei jäeta peale õiguse sõna võtta eriti muid õigusi, enda võim kindlustatakse, ostes saadikute lojaalsuse läbi omavalitsusega seotud töökohtade. Sageli on need ka sellised töökohad, mis võimaldavad valimiste ajal hääli juurde saada.
Vaatamata asjaolule, et süsteem on töötanud aastaid, aeg-ajalt on olnud ka "tõrkeid", kui algatatud on korruptsiooniga seotud kohtuasju, siis suures plaanis pole ju midagi muutunud. Masin töötab edasi ja selle loonud "insenerid" aina täiustavad seda.
Riigivõim vaatab jõuetult pealt ning ei leia head lahendust, kuidas tagada normaalne demokraatia nendes omavalitsustes, kus demokraatiat lämmatatakse demokraatia enda kätega. Sest vaba ühiskonda ei saa ju seadustega üle reguleerida, vastasel juhul pole see varsti enam vaba.