Kas kontoritöötajate produktiivsus langeks ja paljud tööd jääks õigel ajal tegemata, kui tööpäev oleks paar tundi lühem ja töönädal nelja päeva pikkune? Millele kulub üsna suur osa kontoriinimeste väärtuslikust päevasest aktiivsest ajast? Kui kiiresti on sissekujunenud harjumusi võimalik muuta?
Teadmustöötajaid ning kontoriinimesi on paljudes riikides uuritud. Kas digimine on kaasa toonud selle, et inimesed saavad teha endale põnevaid ülesandeid ning õppida tööl iga päev midagi uut? Aju heas vormis hoidmiseks tuleks talle iga päev anda paar tundi mõõduka raskusastmega ülesandeid.
Parasjagu keeruline ülesanne on selline, mille lahendamine tekitab veidike aukartust. Siis muuda see veel 10% raskemaks ning peaksidki olema parasjagu motiveeritud ja põnevil. See soovitus kehtib ka vaba aja tegevuste jaoks püstitatud eesmärkide puhul. Kui viid ambitsioonikamalt eesmärgistatud tegevuse ellu, siis tunned eneseuhkust ja võidurõõmu. Kas töö- ja isiklik elu pakub iga päev selliseid hetki? Kui pingutad oma mentaalset musklit iga päev, siis saad oma valdkonna tippspetsialistiks ning sinu arvamusega harjutakse arvestama.
Kui kasutame tööpäevas iga minutit mõtestatult, siis naudime nädalat rohkem ning tegevused on tulemuslikumad.
Millele kulub paljude tööl käivate inimeste aeg?
Inimesed lasevad end digiseadmete viledest-kelladest iga mõne minuti tagant häirida. Ette võetud tööülesandeid katkestatakse iga 11. minuti järel, vaadates sotsiaalvõrgu teateid, kiirreageerides e-kirjadele, veebis surfates, jutuka kolleegiga viisakas olles.
Mõnede andmete järgi katkestatakse tööülesandeid isegi kolme minuti tagant. Sellistel juhtudel ei saa tööõnnest kindlasti juttu olla. Igaüks võib end kõrvalt jälgida ja mõõta aega, mitu minutit kulutate Messengeri helinale reageerides, sõnumit vaadates või mõeldes sellele, kes mida saatis.
Pidev katkestamine mõjub keskendumisele äärmiselt halvasti ning kui pidevalt niiviisi töötada, siis võib keskendumis- ja süvatöö oskus vaikselt kaduda. Tänu tehisintellektile jäävad inimestele juba sel kümnendil enamjaolt häid teadmisi ja süvenemist eeldavad töökohad. Ärgem kaotagem süvatöö harjumusi ega oskusi.
Kas teie e-kirjade suhtes kehtib ka 80/20-põhimõte: umbes 20% kirjadest on sellised, mille hoolikalt läbi lugemine ja põhjalikult vastamine on oluline? Mitte eriti sisukate e-kirjade lugemine ja neile vastamine võtab tööajast tubli tunni. Mina kasutan sellist võtet, et ei vaata tööpäeva hommikul esimese asjana e-kirju ega uudiseid.
Sihitult ja planeerimatult veebis surfamisele kulub uuringute järgi tööpäeva jooksul vähemalt tunnike. Loodan, et olete harjunud tööpäeva viimase poole tunni jooksul oma järgmist päeva planeerima. Soovitan samamoodi teha ka vajalike ja soovitud veebilehtede külastamise plaan ning märkige ka aeg, mitu minutit sellelt lehelt vajalikku teavet otsida kavatsete.
Harju endalt iga kontori- ja ka vaba aja tegevuse juures küsima, miks ma seda praegu teen ning kuidas saaks tõhusamalt. Enamik e-kirju ega sotsiaalmeedia sõnumeid pole ju nii pakilised, et peaks kiirreageerima. Kui võimalik, siis vaata e-posti üks kord päevas. Kui teed seda enne lõunaaega, siis on kindel, et saad poole tunniga hakkama. Sa ei taha ju kaaslastel laua taga oodata lasta.
Kui eespool mainitud harjumuse jõul tehtavad asjatud kontoritegevused kokku liita, siis kulutame kaheksatunnise tööpäeva jooksul asjatule ja pinnapealsele (küber)logelemisele tagasihoidlike arvutuste järgi kaks ja pool tundi. Parasjagu puhkeaega on igati omal kohal. Teadmustöötaja aju suudab võimete piiril järjest mõelda 45 minutit ning siis tuleb talle anda kümmekond minutit puhkust teistlaadi tegevustega, st mitte veebis surfates.
Võtke esialgu süvatööks kas või 25 minutit ja siis puhake aju ning silmi seitse minutit. Selline taktika sobib ka kooliõpilasele süvamõtlemiseks. Kui kasutame tööpäevas iga minutit mõtestatult, siis naudime nädalat rohkem ning tegevused on tulemuslikumad.