ANVAR SAMOST ⟩ Rohepööre ei ole enam kõige olulisem

Ajakirjanik Anvar Samost. Foto: Eero Vabamägi / Scanpix

Eesti ametlikus rohepöördeentusiasmis on toimumas suur pööre. Otsesõnu seda ükski minister või tippametnik välja ei ütle, kuid nii retoorikas kui tegudes on alates valitsuse vahetusest varasemaga järjest suurenev vahe sisse tulnud ning pärast Estlink 2 lõhkumist on see juba väga selge.

Märgilisi kinnitusi suunamuutusele ei pea otsima. Neid on mitmeid ja need tulevad tihti otse peaministri suust. Detsembri alguses tutvustas peaminister Kristen Michal kliimaseaduse eelnõu uuendatud versiooni, mida selleks hetkeks oli ette valmistatud üle aasta. "Minu isiklik soovitus oli, et seda tempot võiks veidi madalamal hoida ja see arutelu võiks pikem olla. Ja õnneks mul on võimalik seda selles valitsuses nii hoida, et me saame seda rahulikult arutada," ütles ta.

Jaanuaris ütles tollal veel kliimaministri postil olnud Michal, et 2024. aasta lõpuks tuleb seadus valmis saada, sest nii majanduse kui ka keskkonnahoiu vaatest on see "üks kõige olulisemaid asju". Aasta lõpuks oli aga lisaks Michalile kliimaministeeriumist lahkumas ka just selle seaduse tarvis tema poolt kantsleriks toodud Keit Kasemets, kes uue ameti ootuses nüüd leiab, et kõige olulisem on hoopis see, et Eestis oleks vähem regulatsioone.

Ka suhtumine põlevkivisse on läbi tegemas metamorfoosi.

Lisaks kliimaseaduse eelnõu ooterežiimile panemise on peaminister Michal kasutusele võtnud ümber sõnastatud energiamajanduse "trilemma", milles üllatuslikult on esikohal elektri taskukohasus, teisel kohal varustuskindlus ja alles kolmandal kohal keskkond. Kliimaminister Yoko Alender, kel igasugune omapoolne panus energiapoliitikasse näib puuduvat, kordab intervjuudes ja esinemistes peaministri jutupunkte.

Täiesti erinev Taavi Veskimäe ja Timo Tatari valitsemisajast Eesti energeetikas on vaade varustuskindlusele, mida väljendavad Eleringi koostatavad iga-aastased aruanded.

Kui veel paari aasta eest leidis nendest ebarealistlikke tootmisvõimsuste loetelusid, vaade oli riske eitav ning toetus välisühendustele ja kogu aruanne oli üle ujutatud "Väikese maa" tsitaatide laadse rohepöörde retoorikaga, siis nüüd on esikohal juhitavad võimsused. "Piisab vaid sellest, kui kokku satuvad pikemad külmalained, tuulevaikus ning mitu ootamatut riket elektrijaamades või riikidevahelistes ühendustes ja võime end leida olukorrast, kus elektritarbimist tuleb reguleerida," seisab värskes aruandes. 2020. aastal avaldatud aruande eessõnas kirjutas toonane põhivõrgu juht Veskimägi: "Ükski analüüs, ei tõenäosuslik ega konkreetsete elektrijaamade kättesaadavuse hinnang, ei näita, et Eesti tarbijate elektriga varustamisel esineks 2030. aastal probleeme."

Avalikus ruumis on samal ajal üha rohkem diskussiooni elektri hinnataseme, sellest sõltuva inimeste heaolu ja ettevõtete konkurentsivõime ning rohepöörde põhjendatuse ja maksumuse üle. Erinevalt ametnike retoorikas jätkuvast sõnumist nagu oleks otstarbekas ja üleüldse võimalik toimivat elektrisüsteemi püsti hoida sajaprotsendiliselt taastuvenergiat kasutades, on peale jäämas realistlik vaade, mis ütleb, et igal hetkel tarbimise ja tootmise tasakaalus hoidmiseks (et tuled põleksid ja trammid sõidaksid) peab kasutama juhitavaid võimsusi ning tagama võimekuse end ise elektriga tippkoormuse ulatuses varustada.

Peaminister Kaja Kallase kinnisideeks kujunenud Eesti Energia lõhkumine on päevakorrast maas. Kõige reljeefsemalt väljendas seda rahandusminister Jürgen Ligi jaanuari alguses Vikerraadiole antud intervjuus: "Tegelikult on meil energiajulgeoleku seisukohalt kogu aeg selge olnud, et me ei või lihtsalt mingisuguste kinnismõtete järgi opereerida. Me peame tagama energiavarustuse. /.../ On millegipärast arvatud, et põlevkivielektrile rajatud Eesti Energia on mingisugune supervõim, keda peab kogu aeg umbusaldama ja ohjeldama. Ei, ta on ikkagi meile vajaliku kauba tootja, aga tal on ka majanduslikult väga-väga suured probleemid ja see lõhkumine, see mitte kuidagi meie energiavarustusele kindlustunnet ei paku."

Ka suhtumine põlevkivisse on läbi tegemas metamorfoosi.

Kui aga keegi soovib näha, kuidas suur muutus end koomilisel kujul ilmutab, siis tasub lugeda Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EISA) äsja uuendatud omaniku ootusi ning võrrelda neid seni kehtinutega. 2022. aasta dokumendis on märgitud, et EISA keskendub kestlikkusele, sealhulgas rohe-, digi- ja innovatsioonipöördele koos loeteluga, kuidas täpsemalt rohepööret edendada. Vastne dokument on selle punkti üle parda heitnud.