:format(webp)/nginx/o/2025/01/03/16576605t1ha089.jpg)
Kuna esindan Toila vallavolikogus valijaid valla praegustes piirides, lähtusin hääletamisel üksnes ja ainult valijate huvidest (rahvahääletusel Toila vallas oli 76% hääletajatest Jõhviga liitumise vastu). Järgnevalt avan mõned motiivid konkreetsemalt.
Võlakoormus. Toila valla laenukohustused seisuga 31.12.2024 on 136 468 eurot, Jõhvil aga ca 9,8 miljonit eurot. Toila valla elanike arv seisuga 1. jaanuar 2024 oli 4479, mis teeb praegu laenukoormuseks iga elaniku (imikust raugani) kohta ca 30 eurot. Jõhvi valla elanike arv seisuga 1. oktoober 2024 on valla kodulehe andmetel 11 365 (neist 9782 Jõhvi linnas). Seega laenukoormus praegu iga Jõhvi vallaelaniku kohta 862 eurot. Uue ühendvalla elanike arv saab olema ca 15 844, mis teeb olemasolevaks laenukoormuseks iga ühendvalla elaniku kohta 627 eurot ehk iga Toila valla elaniku laenukoormus suureneb ühinemisel hüppeliselt 597 euro võrra. Seniajani puudub igasugune selgus, kas ja kui palju tuleb Jõhvi vallal hüvitada kahjusid päikesepargi rajajale.
Arvestades ka Jõhvi volikogu esimehe Vallo Reimaa hääletamisjärgset kommentaari, et "meie mõlema eelarve jäi natuke liiga väikeseks, et väga suuri projekte teha", saab järeldada üksnes võlakoormuse edasist kasvu.
Ühistransport. Jõhvi ja Toila ühinemisel muutuvad senised maakonnaliinid nr 46 ja 48 vallaliinideks, mille korraldamise ja rahastamise kohustus lasub omavalitsusüksusel (KOKS § 6 lõige 1). Seevastu maakonnaliine rahastatakse otse riigieelarvest (vrd ühistranspordiseadus § 13 ja § 16). On vaid aja küsimus, millal regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kärpekäärid jõuavad vallaliinideni.
Ühinemisleping. Lepingu punkt 2.1. sätestab muu hulgas, et ühinemine võimaldab parandada omavalitsuse pakutavate avalike teenuste kvaliteeti. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi hallatavalt kodulehelt minuomavalitsus.ee selgub, et aastal 2023 on Jõhvi vallas toimunud teenustaseme langus viies kategoorias: alusharidus, jäätmemajandus, täiskasvanute sotsiaalhoolekanne, ligipääsetavus ning planeerimine, ehitus ja energeetika. Toila vallas on samal perioodil toimunud teenustaseme langus üksnes laste heaolu kategoorias. On vähe tõenäoline loota avalike teenuste kvaliteedi paranemist seniste teenistujate jätkamisel (ühinemislepingu punkt 9.2.).
Ka mullu 12. novembril Põhjarannikus ilmunud Jõhvi vallavalitsuse arvamusartikkel keskendus kuuele väidetavalt kõige olulisemale põhjusele, mida ühinemine pakub üksnes Jõhvi valla elanikele, suutmata nimetada põhjusi, mis kõnetaksid Toila valla elanikke. "Võimaluseks" näis olevat üksnes loobuda Toila rannast, sadamast ja Eesti kaevandusmuuseumist uue registrikoodiga Jõhvi valla kasuks. Artiklist ei selgunud, kuidas uue Jõhvi valla elanike "kodusteks pärliteks" muutuv eraomand (Toila spaahotell, Saka mõis) aitab tõsta elanike uhkust ja kogukonnatunnet oma koduvalla üle. Soovides end ehtida võõraste sulgedega, kas pole ehk eraomandit aetud segi munitsipaalomandiga (Kukruse mõis, Kohtla-Nõmme lastekoduhoone)? Toila Oru park on teatavasti riigiomand − kas siinkohal pole põhjust tunda uhkust hoopiski oma riigi üle?
Juhul kui sooviti olla lõpuni avameelne, siis on kahetsusväärselt unustatud artiklis mainimata kogu Eesti kontekstis põlenguterohket "keskkonnapärli" Uikala prügilat, mis asub Toila valla munitsipaalmaal. Pole saladus, et juhul kui hoonestaja OÜ Ekovir lõpetab pankrotiga (ajatamata maksuvõlg hetkel 1,86 miljonit eurot) ilma hoonestusõigust võõrandamata, muutub prügiprobleem maaomaniku ehk valla probleemiks.
Arvestades ka Jõhvi volikogu esimehe Vallo Reimaa hääletamisjärgset kommentaari, et "meie mõlema eelarve jäi natuke liiga väikeseks, et väga suuri projekte teha", saab järeldada üksnes võlakoormuse edasist kasvu.
Mäletatavasti omandas Toila vald Uikala prügila kinnistu aastal 2017 Kohtla vallalt haldusreformi tagajärjel. Niisamuti oli Toila vald teatavasti viimane Ida-Viru omavalitsus, mis aastal 2018 võõrandas prügila toonase hoonestaja, ASi Uikala Prügila aktsiad enne selle äriregistrist kustutamist. Kuigi vahetult enne aktsiate võõrandamist kehtestatud Toila vallavara valitsemise kord (§ 24 lõige 5) sätestas, et otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib aktsiaid võõrandada üksnes teistele selle äriühingu aktsionäridele, võõrandati aktsiad siiski äriühingule endale (hoolimata asjaolust, et äriseadustiku § 283 lõige 5 sätestab sõnaselgelt, et oma aktsiad ei anna aktsiaseltsile mingeid aktsionäriõigusi). Muu hulgas väärib märkimist, et Toila vallavolikogu pole kunagi otsustanud hoonestusõiguse võõrandamiseks OÜ-le Ekovir loa andmist (KOKS § 22 lõige 61), kuigi selline tingimus on kantud kinnistusraamatusse (AÕS § 249 lõige 11).
Varjatud puudusi, mis pakuvad avastamisrõõmu veel aastateks, leidub Toila vallal veelgi − kõigeks ei jätku siinkohal leheruumi.
/nginx/o/2025/01/03/16576607t1h2a3d.jpg)
/nginx/o/2021/12/01/14234169t1h13e9.jpg)