Ljudmila Jantšenko: Kaasavat eelarvet ei saa luua uisapäisa

Ljudmila Jantšenko, Kohtla-Järve linnapea

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Kohalikes omavalitsustes on üha populaarsemaks muutumas nn kaasava eelarve idee. Mõte seisneb selles, et kohalike omavalitsuste eelarvetes nähakse ette kindel summa omavalitsuste elanike esitatavate ja toetatavate ettepanekute ja ideede elluviimiseks.

Igas linnas on nii inimestel kui ka võimudel rohkelt projekte ja ettepanekuid, mida oleks vaja ehitada, luua, remontida. Raha selle kõige jaoks korraga aga alati ei piisa.

Seda, mida tuleks ära teha esmajärjekorras ja mille saab jätta hilisemaks, otsustatakse tavaliselt omavalitsuste tasandil. Kaasav eelarve aga eeldab elanike otsest osalust avaliku raha kasutamise planeerimisel ja jaotamisel. Selle tarbeks eraldatakse raha kohalikust eelarvest. Elanikud teevad ettepanekuid, kuhu omavalitsus kõige mõistlikumalt raha võiks kulutada, ning seejärel korraldatakse rahvahääletus, selgitamaks välja, milline väljapakutud ideedest suurima toetuse saab ja ellu viiakse.

Esmalt on tarvis välja töötada ja kinnitada kaasava eelarve menetlemise kord, kus on kirjas, kuidas määratakse kindlaks kaasava eelarve maht, milline on elanike ettepanekute esitamise protseduur ning kuidas hakkavad toimuma nende ettepanekute hindamine ja rahvahääletus.

Kohtla-Järvel kõlas kaasava eelarve loomise ettepanek ametlikul tasandil möödunud aasta 17. oktoobril linnavolikogu majanduskomisjoni istungil.

Linnavalitsus üldkokkuvõttes toetas seda ideed, ent seda viivitamatult ellu viia ei olnud võimalik. Samal ajal lõpetati 2020. aasta linnaeelarve koostamist, aga selleks, et anda käiku selline tähtis projekt nagu kaasav eelarve, tuleb kõigepealt selleks õiguslik alus luua. Tarvis on välja töötada ja kinnitada kaasava eelarve menetlemise kord, kus on kirjas, kuidas määratakse kindlaks kaasava eelarve maht, milline on elanike ettepanekute esitamise protseduur ning kuidas hakkavad toimuma nende ettepanekute hindamine ja rahvahääletus.

Seepärast otsustati 2020. aastal ära teha vajalik ettevalmistustöö ning välja töötada kaasava eelarve menetlemise kord, et lähtuda sellest tulevikus linnaeelarve koostamisel. 13. veebruaril peetud volikogu majandus- ja eelarvekomisjoni ühisel istungil toimus kaasava eelarve väljatöötamise ja vastuvõtmisega seotud probleemide eelnev arutelu.

Võttes arvesse Kohtla-Järve eripära, oleks õigem kaaluda elanike ideede eluviimist linnaosade kaupa eraldi. Kohtla-Järve linnaosad asuvad üksteisest lahus, neist igaühel on oma vajadused, iga linnaosa elanikud tunnevad oma probleeme ise kõige paremini. Ning rahvahääletus peab toimuma igas linnaosas eraldi, et sealsed elanikud saaksid arutada ja lahendada just neile enim muret tegevaid küsimusi.

Kaasava eelarve koostamist tuleb alustada aegsasti, et järgmise aasta linnaeelarve koostamise alguseks oleksid raha saavad projektid teada.

Kindlasti teevad iga linnaosa elanikud palju ettepanekuid ning tõenäoliselt on nende seas ka selliseid, mida ühel või teisel põhjusel ellu viia ei saa − näiteks ei mahu need linna eraldatava summa sisse ära või ei vasta üldplaneeringule. Seepärast tuleb kõiki tehtud ettepanekuid kõigepealt põhjalikult hinnata.

Säärase ekspertiisi läbinud ideed pannakse linnaosades rahvahääletusele, et teha kindlaks, millised neist saavad suurima toetuse ja lõpptulemusena ka ellu viiakse.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles