Janek Pahka: valimisliit versus erakond

Copy
Janek Pahka, Kohtla-Järve elanik, kodanikuaktivist
Janek Pahka, Kohtla-Järve elanik, kodanikuaktivist Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

"Häid mehi, kes ei huvitu poliitikast, karistatakse sellega, et neid hakkavad valitsema neist halvemad mehed." (Platon)

Kohalike omavalitsuste valimiseni oleks nagu veel piisavalt aega, kuid samas ei ole ka. Kõik oleneb sellest, millise mätta otsast vaadata. Tavainimestele tundub 1,5 aastat enne valimisi sellest rääkimine kummaline ja isegi tüütu, samas kui nendele, kes valimisteks valmistuvad, on seda aega, mis järele on jäänud, väga vähe.

Pärast 2017. aasta valimisi sai mulle selgeks, et kohaliku (Kohtla-Järve − toim.) keskerakondliku võimu troonilt tõukamisest ei tule midagi välja, kui selle masinavärgi vastu lähevad väikesed killustunud opositsioonijõud. Ainukese võimalusena, kuidas pall vastase väravasse lüüa ja seisu muuta, nägin seda, et Keskerakonna vastu peavad valimistele minema ühises nimekirjas kõik need jõud, kes varem valimistel osalenud on. Seega seadsin endale eesmärgiks saada 2021. aasta valimisteks ühisesse meeskonda erisuguste kodanikuühenduste esindajad ja eri erakondade liikmed.

Mis on tähtsam: kas valimisvõit või erakonna lippu kõrgel hoides opositsioonis olles neli aastat volikogus kaagutada?

Aasta tagasi märtsis oli mul esimest korda kohalike valimiste valimiste teemal juttu ühe erakonna esimehega ja minu ettepanek ühise nimekirja kohta leidis heakskiitu. Praeguseks olen rääkinud peaaegu kõikide erakondade esindajatega, kellel meie piirkonnas vähegi kaalu on, et minu sõnum ka erakondade juhtideni jõuaks. Paraku tuleb tõdeda, et praegu on valimisliidu ideest huvitatud ainult kaks erakonda viiest, kelle esindajatega olen seda teemat arutanud.

Kohalikul tasandil saadakse aru, et teist võimalust Keskerakonnale tõsist vastupanu osutada tõesti ei ole, kuid siis tuleb mängu mingi kole erakondlik dogma, millest mina aru ei saa. Kohalike valimiste valguses tulla välja jutuga erakonna lipust, erakonna kohalolekust piirkonnas jne paneb mind pehmelt öeldes imestama. Kas tõesti ei mõisteta, et Ida-Virumaa ja Kohtla-Järve sealhulgas on midagi muud kui Viljandi, Paide või Valga? Mis on tähtsam: kas valimisvõit või erakonna lippu kõrgel hoides opositsioonis olles neli aastat volikogus kaagutada?

Kui ma võtan meie linna näitel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, kes on püüdnud aastakümneid tulutult nii-öelda erakonna lippu kõrgel hoida, siis tahes-tahtmata tekib küsimus, mis mõte on üleüldse valimistel osaleda, kui sa tulemust ette tead. Äkki oleks tõesti kasu sellest, kui piisavalt suur hulk erakondliku taustaga inimesi kandideerib valimisliitudes? Siis ehk annab see poliitilisele ladvikule tugevama signaali, et aeg on lõpetada totakad liivakastivaidlused ning suureks kasvada?

Minu kindel seisukoht on see, et valimistel osalemisel saab olla ainult üks eesmärk: valimised võita. Võita saab aga siis, kui kõik opositsioonimeelsed liikumised oma seljad kokku panevad. Need erakonnad, kes otsustavad Kohtla-Järvel 2021. aasta valimistel välja tulla erakonna nimekirjaga, lähevad teadlikult oma valijaid petma, sest mingit võimalust valimisi võita − isegi kõige väiksemat − neil ei ole ja nad teavad seda ka ise.

Valimisliit, kuhu koonduksid erisuguste poliitiliste jõudude ja kodanikuühenduste esindajad, oleks Kohtla-Järvel valimistel kordades tugevam jõud kui erakonnad eraldi. Samuti kannaks valimisliit endas radikaalsemaid vaateid, mis väljenduksid jõulises tegutsemises ja iseolemises.

Mina tean kindlalt üht: senikaua kui minu soov ühiskonda panustada piirdub väikese piirkonnaga, toob igasugune erakondadega liitumine rohkem jama kui kasu. Loodan siiralt, et mulle piisab järelejäänud ajast, veenmaks neid, kes seni veel otsustada pole suutnud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles