Uhkusega Ida-Virumaa kooliharidusest!

Hendrik Agur Kohtla-Järve riigigümnaasiumi sarikapeol 2019. aasta kevadel. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Ida-Virumaa elanikena oleme siinse väga erilise piirkonna tulihingelised patrioodid, oleme oma väikese Eesti asja ajanud siin pikka-pikka aega, oskame rõõmu tunda ka väikestest võitudest ning tunneme uhkust siit sirgunud tublide tegijate üle.

Kui mõnes teises Eesti nurgas elaval eestlasel on Ida-Virust negatiivne mulje tekkinud, siis on üsna tõenäoline, et selle kuvandi on loonud inimesed, kes tegelikult siinset eluolu ei tunne ega suuda või ei taha mõista kohalikke − nii nähakse tonti seal, kus seda pole. 

Meie koolikeskkond on aastakümneid olnud multikultuurne − see on väärtus ja selle üle saame uhkust tunda. Multikultuursus pole kunagi tähendanud seda, et eestlane oleks vähem eestlane või hoopis venestunud või et vene kodukeel justkui takistaks inimesel end Eesti kodaniku ning Eesti ühiskonna liikmena tundmast. Erinevad kultuurid on siin kõrvuti elanud, koos toimetanud ja teineteist täiendanud − üks ei ole tähtsam, olulisem, väärtuslikum või targem kui teine. 

Siinseid koole ja haridust ei tohi mõtlematult ja üldistavalt lootusetuteks tembeldada. 

Meie koolides on alati konkurentsivõimelist ja head eestikeelset haridust antud ning õpilasi kodusest keelest sõltumata kvaliteetse hariduse vääriliseks peetud. Oleme samu traditsioone hoidnud, pühi ja sündmusi tähistanud, mida mujalgi Eestis − meie koolides ehk isegi suurema patriotismiga kui mõnes muus Eestimaa nurgas, sest see on olnud ikka ja alati au- ja südameasi. 

Nutikamad on juba ammu avastanud siinse piirkonna ja koolihariduse eripäras unikaalse arenguvõimaluse, rakendanud selle enda kasuks tööle ning väljunud tööturule konkurentsivõimelisemana − kuis saakski teisiti?! 

Säravaid eesti ja vene nimedega vilistlasi on nii Järve gümnaasiumi, Toila gümnaasiumi, Jõhvi gümnaasiumi, Kiviõli 1. keskkooli kui ka Iisaku gümnaasiumi nimekirjades. Ka eksamitabelites on Ida-Virumaa gümnaasiumiõpilased olnud suurepärastel kohtadel ning üle-eestilistel ja rahvusvahelistel olümpiaadidel on saavutatud väga säravaid tulemusi. Noorte ettevõtlikkuse taset peegeldavad Ettevõtliku Kooli programmi kuuluvad kuldtasemel Kiviõli 1. keskkool ja hõbetasemel endine Järve gümnaasium.

Meie koolide lõpetanute ülikoolidesse sissesaamise protsent on läbi aegade kõrge olnud: head haridust ja seda, et meie lõpetajatest saaks konkurentsivõimelised ja elus hästi hakkama saavad noored inimesed, kes panustavad ühiskonda targalt tagasi, on Ida-Virumaal tähtsaks peetud ka enne Kohtla-Järve riigigümnaasiumi tulekut.

Millise mätta otsast vaadata ja hinnata, kas siinne haridus on kvaliteetne?

Arvesse tuleb võtta väga palju nüansse ja erisusi, mida enamikus teistes Eesti piirkondades ei esine, seega võrdlusmoment õigupoolest puudub. Kui vaadata kuiva ja emotsioonitut statistikat, mõõtmata seejuures lapse arengut ja õpirada pikemas perspektiivis, võib tõepoolest tekkida küsimusi: miks kõik ei valda eesti keelt puhtalt? Miks matemaatika eksamitulemus jääb alla suurlinnakoolile, kel võimalus valida oma õpilased sadade kandidaatide hulgast?

Lähem pilk lubab aga avastada palju enamat kui kuiv statistika. Meil on õpilased, kes erinevates koolides on eesti keelt oskamata pusinud ja endale võõrkeeles ka keerukamad ained selgeks saanud; meil on pered, kes koduste olude ja oskuste kiuste oma lastele vaid parimat soovivad ning parima äranägemise järgi koolivalikuid teevad; meil on õpetajad, kes juba aastaid töötavad ennastsalgavalt klasside ees, kus on üks osa eesti kodukeelega, üks osa kakskeelseid ning üks osa vene kodukeelega õpilasi − ometi peavad need lapsed kõik saama ühtemoodi hästi õpetatud.

Meil on andekaid õpilasi ja meil on tuge vajavaid õpilasi. Meil on väga-väga säravaid tulemusi, aga ka tulemusi, mis on statistilisest keskmisest küll kehvemad, kuid sellele õpilasele piisavad, et vajalikud uksed avada, oma unelmate ametit õppima minna ja eksamipunktidest hoolimata väga edukaks saada. Selle kõige taga on hoomamatult palju austust väärivat tööd. 

Me räägime noortest, kes on aktiivsed ja ettevõtlikud, kes on osalenud arvukates projektides ning algatanud ägedaid ettevõtmisi. Ei saa unustada meie koolide üle uhkust tundvaid vilistlasi, rahulolevaid lastevanemaid ja toetavaid partnereid.

Hariduse kvaliteedi mõõdupuuks ei ole pelgalt kuivad kontekstita numbrid.

Õpetajaskonna keskmine vanus on meil sama nagu teisteski maakondades: noored õpetajad ametikohtadele tormi ei jookse ning on õppeaineid, mille õpetajate defitsiit on kõikmõeldavad piirid ületanud.

Hendrik Agur on üleriigilises meedias kajastatud sõnavõttudes esinenud üleskutsetega, et head õpetajad tuleksid Ida-Virumaa haridust "päästma". Sellised väljaütlemised ei tee rääkijale au. Lisaks on meedias halvustava suhtumise üles näitamine ääretult vastutustundetu ja hoolimatu siinse haridusmaastiku edendamise, maine ning laste tuleviku suhtes.

Igal lapsel on õigus haridusele, oma õpiteele ja sellele, et teda väärtustatakse. Et  siinsel lapsel oleks valikuvabadus edasisel haridusteel ning tulevases tööelus, vajabki ta keskmisest rohkem abi. See abi tuleb talle tagada, mitte laps mõtlematult lootusetuks tembeldada ja kõrvale heita. 

Ka siinseid koole ja haridust ei tohi mõtlematult ja üldistavalt lootusetuteks tembeldada. 

Igal koolil − ükskõik, kas väikesel tublil maakoolil või veidi suuremal linnakoolil − on oma lugu, oma koht, oma edulood, kogemus, omanäolisus, väärtus ja hindamatu roll kogukonnas. Iga kooli loosse tasub süveneda lihtsustatud ja negatiivseid üldistusi tegemata. Kui Mati Heidmets tutvustas Õpetajate Lehes Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse kooliuuringu tulemusi, tõdes ta, et koolielu mitmekesisus on Eesti koolimaastiku tugevus ja suure tõenäosusega ka edufaktor.  

Kahtlemata hoiame me kõik Kohtla-Järve gümnaasiumile pöialt, kuid ei maksa alahinnata erinevate koolide, nende tublide õpilaste ja õpetajate seniseid saavutusi.

Jõud saab peituda koostöös, mida vastandamisega ei saavutata: tuleb keskenduda rohkem heale, osata näha erinevate koolide tugevusi ja tahta õppida kogemustest, julgeda vastu võtta ka keerukamaid väljakutseid ning seada kõigest muust ettepoole õpilane.

ANU VAU (Kiviõli 1. keskkool)

ANNE ENDJÄRV (Järve kool, endine Kohtla-Järve Järve gümnaasium)

SIGNE ILMJÄRV (Toila gümnaasium)

TATJANA AIT (Jõhvi gümnaasium)

KÜLLI GULJAVIN (Iisaku gümnaasium)