/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2020/03/27/13029561t1h2678.jpg)
Koroonaviiruse leviku puhul on viimasel ajal väga palju juttu olnud nn eesliinivõitlejatest ehk politseinikest, meedikutest, müüjatest, päästjatest jne − neist, kes praeguses olukorras oma tervist kaalule pannes endast viimast annavad, et meie hapras olukorras olev ühiskond ikkagi toimiks.
Ent vähem on räägitud inimestest, kelle koormus on oluliselt kasvanud perekondlike kohustuste tõttu. Kui juttu tuleb suletud koolidest ja distantsõppest, siis räägitakse ikka sellest, kuidas õpilased ja õpetajad uues olukorras hakkama saavad. Kuid märksa vähem tähelepanu pälvivad lastevanemad, kes on muutunud e-kooli tagalajõududeks.
Nad on õpetajad, kokad, koristajad, ühesõnaga kogu koolipersonal ühes-kahes isikus, nad on meedikud, päästjad ja politseinikud oma koduseinte vahel ja loomulikult samal ajal ka lastevanemad. Kõiki neid ameteid pidades peavad nad enamasti tegema oma põhitööd (kui see praeguses olukorras veel võimalik ja vajalik) ja ühtlasi olema pidevalt kursis olukorraga riigis, jälgima uusi korraldusi ning olema valmis vastavalt neile oma tegevust muutma. Hullematel juhtudel aga peavad nad samal ajal kodunt ära olema, et tööl käia (tihtipeale sealsamas eesliinil politseiniku, meediku või müüjana). Kõike seda saatmas ärevus ja mure enda ning lähedaste tervise, oma majandusliku tuleviku ja muude argiasjade pärast.
See kõik on tavalise lapsevanema eriolukord, mida tuleb taluda praegu suurel osal inimestest. Ja seetõttu on iga väikenegi samm ka lapsevanema aitamisel tervitatav ja kiiduväärt. Ka tänane Põhjarannik kajastab koroonaohuga seonduvat põhjalikult, muu hulgas seda, kuidas meie omavalitsused lahendavad kodus istuvate koolilaste toitlustamise küsimust. Siinkohal on täiesti kohatud süüdistused, et osa lastevanemaid kasutab justkui olukorda omakasupüüdlikult ära, sest tegelikult tulevad nad laste toitmisega ka ise toime. Praeguses olukorras on see väikenegi käegakatsutav abi neile peredele, kus vanemad tublisti pingutama peavad.