JUHTKIRI Majanduses tulevad rängad tagasilöögid

Copy
Põlevkiviõli tootev Kiviõli keemiatööstus.
Põlevkiviõli tootev Kiviõli keemiatööstus. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

On üsna ilmselge, et esmaspäeval 58 inimese koondamisest teada andnud Kiviõli Keemiatööstus on seda laadi halbade teadete rivis alles algus.

Kui pikaks see rivi lähinädalatel ja -kuudel kujuneb ning kui paljusid tööinimesi puudutab, ei oska praegu keegi täpselt ennustada. Maakondlike arenduskeskuste hiljuti tehtud küsitlus näitas, et koondamisi kavandab üle poole ettevõtetest. Ida-Virumaal seab lisaks koroonaviiruse levikust tingitud kriisile suure hulga töökohti ohtu samale ajale sattunud nafta hinna kukkumine, mis lööb jalad alt põlevkivitööstusel.  

Riigi ja omavalitsuste palgal olevad inimesed võivad esialgu end suhteliselt kindlalt tunda, sest eelarvetes on nende ametikohad ja palgaraha planeeritud. Aga kui erasektor ehk maksuraha teenija saab praegu ränga hoobi, siis kuivavad üsna kiiresti kokku ka rahalaekumised eelarvetesse. See tähendab paratamatult nii palgakärpeid kui koondamisi ka avalikus sektoris. Pealegi ei oleks ka õiglane, kui ajal, mil erasektor nii järsult kokku tõmbab, püsiksid avalikus teenistuses sissetulekud endistena. 

Selles seisukohast on riigikogu liikmetele ja paljudele ametnikele 1. aprillist tulev automaatne palgatõus, mis lähtub riigi varasemate aegade heade majandusnäitajatega valemitest, täiesti kohatu ja vajaks tühistamist.  

On tähtis, et riigi kavandatud leevendusmeetmed hakkaksid võimalikult kiiresti toimima, oleksid võimalikult tõhusad ja hõlmaksid võimalikult suurt hulka raskustesse sattunuid. Samas tuleb aru anda, et nende meetmete puhul pole tegu terveks tegeva imerohuga, vaid lühiajalise mõjuga piiratud koguses valuvaigistiga, mis peaks aitama pisut paremini toime tulla keerulises olukorras, mille kestusaeg on suur tundmatu.  

Tagasi üles