:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/05/13/13100090t1heb30.jpg)
Jälgides pikemat aega Narva ja riigivõimude omavahelist läbisaamist, süveneb mulje, et tegu oleks justkui erinevatel planeetidel toimetavate tegelastega.
JUHTKIRI Justkui erinevatel planeetidel
Riigivõim ei ole elanike arvult Eesti suuruselt kolmandasse linna tehtud investeeringute poolest viimase 30 aasta jooksul võrdluses teiste suuremate linnadega just eriti helde olnud. Samas on paradoksaalselt needki tuntumad objektid, mis on riigi toel Narva rajatud, tekitanud kohalikes võimudes kui mitte vastuseisu, siis silmapaistvalt jahedat suhtumist.
Meenutagem, kuidas 1990ndate alguses polnud Narva võimud sugugi vaimustatud Hermanni kindluse kõrvale piiripunkti rajamisest või kuidas omaaegne linnavolikogu esimees kuulutas, et tema ei tõsta oma jalga kunagi Tartu ülikooli Narva kolledži uude majja, millest on nüüd saanud üks piirilinna esindushooneid. Vaba Lava Narva teatrikeskuse rajamise toetamist on Eesti poliitikud aastaid toonud esile kui Narva arendamise suuremat edulugu, samas on Narva võimud andnud mõista, et neil pole seda eriti vaja ja linna raha nad seal kulutada ei luba. Eelmine linnapeagi võeti selle eest maha, et ta ühe etenduse väljatoomiseks linnakassast mõned tuhanded eraldas.
Selline kahes maailmas toimetamine hakkab silma ka peagi valmiva sisekaitseakadeemia kolledži suurejoonelise maja puhul, kuhu tulevad õpperuumid, ühiselamu ja ujula. Narva võimud keeldusid kolm aastat tagasi sinna sentigi panustamast ja sealtpeale on omavaheline suhtlus õigupoolest katkenud.
Selline asi ei ole normaalne. Osapooled võiksid teha üksteisele kõne ja rääkida, kuidas vastastikku rohkem kasulikud olla.