/nginx/o/2010/07/28/409625t1hcca1.jpg)
Kuigi kriisi ajal on tähelepanu all eelkõige see, kui palju tulusid ja töökohti ettevõtted kaotavad ning kui suures ulatuses riik ja omavalitsused plaanitud maksutuludest ilma jäävad, on praegu õige aeg seada ka uute suuremate objektide ehitusplaane.
Riigi poolt on langeva majanduse turgutamise üks põhilisi võimalusi riigi investeeringute suurendamine, see võimaldaks varem pikema aja peale kavandatud plaanid kiiremini ellu viia. Rohkem tööd saaksid nii ehitajad kui ka sellega seotud valdkonnad. Sel puhul on põhjendatud Eesti laenukoormuse suurendamine, mis on võrdluses paljude teiste riikidega madal.
Põhimõtteliselt on praegune valitsus ka sellise suuna võtnud, eraldades juba sel aastal omavalitsustele lisaraha investeeringuteks, mis peaks muu hulgas võimaldama näiteks Ahtme linnaosa uue keskväljaku rajamise kallale plaanitust kiiremini asuda. Kokkupanemisel on ka nimekiri riiklikest suurprojektidest, mida on kavas hakata ehitama plaanitust varem.
Selle põhjal võib eeldada, et tulekul on suurem ehitamise aeg. Aga see eeldab nii riigilt kui ka kohalikelt omavalitsustelt kiiret ja põhjalikku analüüsi, mida on otstarbekas teha ajal, mil rahakraan võib minna tavapärasest rohkem lahti, ja mis jätta tegemata. Millised on need objektid, mis toetavad tulevikus majanduse arengut, mis on lihtsalt ilusad ettevõtmised ja võivad ehk ka valimistel hääli tuua, kuid mille kasutajate hulk on napp, küll aga kaasnevad sellega suured lisapüsikulud.
Selgemaks tuleks ka rääkida, millised on kogu maakonna jaoks olulisemad suurobjektid, mille rahastamise eest nii omavalitsuste liit kui ka siit riigikogusse valitud saadikud ühise rindena seisaksid.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)