Riho Sillar: tsirkus jätkub. Kaua veel?

Riho Sillar
Copy
Riho Sillar, Jõhvi elanik
Riho Sillar, Jõhvi elanik Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Jah, ei ole see esimene kord, kui Jõhvis toimuvast tsirkusest kirjutan. Aga mis parata, sest kuidas volikogus toimuvat teisiti nimetada? Kuidagi piinlik on.

Praegune volikogu esimees on võtnud endale ainuvalitseja staatuse: tahan, kutsun istungi kokku, ja kui tahan, jätan istungi ära. Nüüd on volikogu esimees paraku hädas, sest volikogu juhtimine on väljunud tema kontrolli alt ja abi tuleb otsida rahandusministeeriumist.

Halenaljakas on asja juures see, et seesama ministeerium juhtis üle aasta tagasi Easti tähelepanu seaduserikkumistele, kui ta iseendaga istungit pidades suutis ka iseendale umbusalduse avaldamisel osaleda ja vaikselt "olen vastu" teatas. Esitatud nõudmisi ei pidanud East aga järgimist väärivaks ja ministeeriumi õigupoolest pikalt saatis. Paraku sellega asi lõppeski. Vaikus. Ka asjakohaste organite poolt. Toimingupiirangu rikkumist ka ei olnud? Maavanemat asendavad ministeeriumid oskavad paraku vaid uriseda, heal juhul haugatada, aga hammaste näitamiseni pole jõutudki. Ühesõnaga hambutu riik.

Maavanemat asendavad ministeeriumid oskavad paraku vaid uriseda, heal juhul haugatada, aga hammaste näitamiseni pole jõutudki. 

Mis siis tegelikult toimus? Toimus see, et volikogu esimees kutsus istungi kokku, et avaldada vallavanemale umbusaldust, valida uus vallavanem ja teha muid valitsust puudutavaid otsustusi. Poliitika on libe asi, kus täna käiakse ühega, homme juba teisega. Nii ka siin: istungile eelneval päeval saabus kiri, et loobutakse vallavanema umbusaldamisest. East kirjutas ka ise kibekiiresti alla, et päästa veel, mis päästa annab, ja "õigele" poolele jääda, ning otsustas istungi ära jätta. Iseendaga istungi pidamisele on nüüd lisandunud ka iseendale kirjade saatmine. Millele see viitab, mina vastata ei oska.

Umbusalduse avaldamine algatatakse volikogu istungil, kus üks volikogu liikmetest selle algatajate nimel ette kannab. Sama loogika kehtib ka umbusaldusavalduse tagasivõtmisel: seegi peab toimuma istungil, kus keegi algatajatest sellest ametlikult teatab (teksti ette loeb).

Umbusaldamine on tõsine poliitilise võitluse instrument ja tädi Maali stiilis kirjade kirjutamisega seda küsimust ei lahendata. Nii koguneski volikogu istungile, sest peale umbusaldamise oli päevakorras ka nt muudatuste tegemine vallavalitsuses koos töötasude kinnitamisega. Ja istung toimus ning arvan, et täiesti seaduslikult.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 43 lg 1 kohaselt kutsub volikogu istungi üldjuhul kokku volikogu esimees. Samas ei näe KOKS ette võimalust volikogu istungite ärajätmiseks. Kui volikogu istungi kutse on juba väljastatud, on volikogu liikmetel õiguspärane ootus, et istung toimub ning nad saavad päevakorras olevaid küsimusi arutada. Seega ei saa volikogu esimees tagantjärele ainuisikuliselt muuta istungi päevakorda või istungit hoopis ära jätta, st ainuisikuliselt takistada volikogu liikmetel kasutamast oma mandaati seaduses sätestatud korras. Seetõttu oli istungile saabunud volikogu liikmetel õigus pidada istung omal algatusel ilma esimehe osavõtuta.

Muu hulgas tuleb silmas pidada, et volikogu liikmetel võib olla vajadus teha ka toiminguid, mida päevakord ei kajasta ega saagi kajastada. Nii algatasid volikogu liikmed 4. juuni 2020 istungil umbusalduse avaldamise volikogu esimehele.

Volikogu esimehel ei ole pädevust otsustada, kas selliste avalduste algatamine istungil on vajalik või mitte ja kas istungi võib ära jätta või mitte, ehk teisisõnu puudub volikogu esimehel teadmine sellest, mida keegi volikogu liikmetest on istungiks ette valmistanud ja soovib istungil päevakorraväliselt teha (nt esitada arupärimise). Rääkimata sellest, et seekord ametisse jäänud vallavanem oleks soovi korral võinud teha muudatusi valitsuse koosseisus, nagu üks päevakorrapunktidest ette nägi.

Seadus sätestab volikogu esimehe asendamise korra istungi kokkukutsumisel ning asendamise korra istungi juhatamisel ja töö korraldamisel. Esimehe asendaja määramine ei ole seega vaid esimehe pädevuses. Seetõttu oli 4. juunil 2020. a Niina Neglasonil õigus istungit juhatada, kuigi volikogu esimees ei olnud teda asendajaks määranud. Samuti oli Neglasonil volikogu esimehe ja aseesimehe puudumise tõttu õigus kutsuda kokku uus volikogu istung 18. juunil 2020. Kokkukutsumise kord on sätestatud KOKS § 43 lg-s 1, tegu on volikogu töökorralduse küsimusega ja selle lahendamine ei ole olemuslikult seotud volikogu esimehe ametiga, vaid see õigus on ka esimehe asendajal.

Olen arvamusel, et volikogu võibki 18. juunil 2020 koguneda. Tõsi küll, piiratud päevakorraga ehk siis vaid volikogu esimehele umbusalduse avaldamiseks. Kuidas asjad tegelikult toimuvad, näitab juba aeg, sest enne suurt suve vajab kinnitamist valla 2019. majandusaasta aruanne, otsustamist Jõhvi põhikooli kolimisega seonduvad finantskohustuste võtmised ja küllap veel muudki küsimused. Sõltumata istungi toimumise ajast on fakt see, et järgmise istungi päevakorras peab olema ka volikogu esimehele umbusalduse avaldamine. Las siis volikogu otsustab. Loodan, et lõpuks suudetakse midagi ka ilma tsirkuseta teha. Tõsiselt.

Riho Sillar on endine Jõhvi vallavalitsuse õigusnõunik. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles