JUHTKIRI Jõhvi rosoljekoalitsiooni keeruline tulevik

Jõhvi volikogu istung.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Kui Jõhvis asuti ligi kuu aega tagasi looma uut võimukoalitsiooni, nimetasime seda rosoljekoalitsiooniks, ja kui vaadata sel nädalal allkirjastatud koalitsioonilepet, siis tundub, et nii see ongi. 

Uude võimuliitu kuuluvad niivõrd erinevate huvide, maailmavaadete ja tõekspidamistega inimesed, et on raske ette kujutada, kuidas see mootor suudab tõrgeteta töötada.

Koalitsioonileppes pole ühtegi konkreetset punkti, mis viitaks uue võimuliidu soovile seada konkreetseid sihte. Osapooled räägivad küll abstraktselt demokraatlikust valitsemisest, Jõhvi elanike huvide eest seismisest ning seniste alustatud projektide lõpuleviimisest, aga tundub, et muud sisu praegusel võimuliidul pole kui pikka aega Jõhvis peremehetsenud ärimehe Nikolai Ossipenko kõrvaletõrjumine.  

Uus võimuliit tekitab skepsist ka seetõttu, et järgmiste valimisteni on jäänud üks aasta ja kolm kuud. Kuna leppe allkirjastanute ülekaal on üsna napp (12 häält 9 vastu), võimendab see iga koalitsiooniliikme häält ja annab võimaluse sisemiseks šantaažiks. Ja uus koalitsioon teab isegi, et sellised riskid on nende koosseisu arvestades üsna suured. Valimiste lähedus tõstab tõenäosust, et keegi tahab võidu saavutamiseks enne finišijoont ennast teistest lahti rebida, ning võimalus kellegi pealtnäha ebaratsionaalseks käitumiseks on suur. Seda enam, et ka opositsiooni jäävad jõud omavad üsna korralikku võimekust võimuliitu kõigutada. 

Uus koalitsioon räägib ka sellest, et nende eesmärk on muuta senist valitsemiskultuuri, mis Ossipenko võimule tulekuga hakkas lähtuma jaga-ja-valitse-põhimõttest. Ehk oleks seegi suur asi tõesti. Ent sellisel juhul peaksid nad kõigepealt likvideerima spordikooli projektijuhi ametikoha, mida täidab aga uude koalitsiooni kuuluv ainus keskerakondlane Jekaterina Vassiljeva. Rääkimata sellest, et tuleb hoiduda ka edaspidi võimu nimel omade soosimisest. 

Tagasi üles