/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2021/02/26/13653294t1hc20f.jpg)
Kui eelmise aasta viimastel päevadel tehti suure meediasündmusena Kohtla-Järve polikliinikus Eesti esimene koroonavaktsiini süst, olid põhjendatud lootused, et see on pöördeline sündmus alates eelmise aasta märtsist tavapärase elu halvanud epideemia selgroo murdmisel.
Kaks kuud hiljem oleme aga paraku olukorras, kus viiruse levik on veelgi ulatuslikum ja piirangud rangemad ning vaktsineeritute osakaal kogu riigis on alla kolme protsendi.
Arvatust keerulisemaks on osutunud vaktsiinide kohalejõudmine, aga samas ka vastuseis sellele esimestes sihtrühmades, nii tervishoiutöötajate kui ka õpetajate seas.
Loodetavasti hakkavad Eestisse jõudvad vaktsiinikogused märtsis märgatavalt suurenema. Kuid iseasi, kas samavõrra taandub ka vaktsiinipelg. Oluline on teadvustada, et vaktsineerimisest ühtegi paremat lahendust koroonaepideemiast jagu saamisel pole. Osal inimestel avalduvad ja mõne päeva kestvad kergemad kõrvalmõjud ei kaalu üles vaktsiinist loobumist. Vastasel juhul jääme koroonavangi veel pikaks ajaks.