Taavi Aas: Ida-Virumaa on uhke miljardiline kultuuri- ja majanduskants

Taavi Aas, majandus- ja taristuminister, Keskerakond. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Narva ja kogu Ida-Virumaa on Euroopa majanduse kõige idapoolsem majandus- ja kultuurikeskus. Kinnistumas on arusaam, et kui tahad midagi toota, olla edukas, siis just see piirkond on selleks ideaalne koht. Kultuuri ja majanduse sümbioosi kants.

Kriisi ajal on valitsus pööranud Ida-Virumaale rohkem tähelepanu kui keskmiselt muudele piirkondadele. Oleme otsustanud investeeringu uude põlevkiviõlijaama ning panustanud kohaliku tööstuspargi arengusse. Ida-Viru tööstusparkides tegutsevad ettevõtted on loonud sadu töökohti.

Hoogustamaks elukeskkonna parendamist, on korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotlemisel sellest aastast võimalik Ida-Virumaal saada suuremat toetuse määra kui näiteks Tallinnas.

Mõistan, et rohkem tulemusi oleks vaja olnud juba eile, kuna muudatused põlevkivisektoris juba toimuvad. Kuid põhjalik koostöö kohalikega, ettevõtete ja teadlastega ning nii suurte rahasummade mõistlik kasutamine võtab paraku aega.

Samal ajal põlevkivisektoris töötajate arv kahaneb ning uute sama tasuvate töökohtade loomine on üks peamisi väljakutseid. Kindlasti ei ole siin reeglit, et need töökohad peaksid tekkima just energeetikasektoris. Vastupidi, tulevikuenergeetika on väiksema tööjõumahukusega, aga see-eest kõrgema lisandväärtusega.

Olemasolev tööstus ja töötajad omavad suurt oskusteavet ja ressurssi, mida saab uute tehnoloogiate abil edasi arendada. Keemiasektor loob väärtust, mida saame edasiste investeeringute toel märksa keskkonnasõbralikumaks ja senisest konkurentsivõimelisemaks muuta.

Põlevkivi kui riiklik ressurss jääb ka tulevikus meile oluliseks ning selle keskkonnasõbralik väärindamine on üks võimalikke tulevikusuundasid.

Samas on oluline ka majanduse mitmekesistamise pool, eeskätt uue tööstuse tekkimise näol. Ida-Virumaal on kokku üle 50 000 töökoha. Lahendus ei ole ainult 6000 põlevkivisektori töökoha asendamises 6000 samaväärsega. Töökohtade asendamine on oluline, aga mitte ainuke väljakutse. Põlevkivisektor ja selle mahtude vähenemine pikema aja jooksul on toonud kaasa ka mitmeid muid probleeme ning ilma neile tähelepanu pööramata ei too ka panustamine ettevõtlustoetustesse oodatud läbimurret.

Kõiki piirkonna probleeme ei pea ega saagi lahendada ühe rahapotiga. Õiglane üleminek ei võrdu õiglase ülemineku (ÕÜ) fondiga. Selle fondiga tegeleme ühe kitsa töölõiguga. Eelkõige piirkonna enda, aga ka riigiasutuste pingutused peavad olema suunatud ka kõigi teiste võimaluste kasutamiseks: ettevõtluse teadmusmahukuse arendamiseks, digi- ja rohepöördeks ettevõtluses, ringmajanduseks, avalike teenuste kohandamiseks vähenenud elanikkonnaga, hoonete energiatõhususe parandamiseks.

Muudest fondidest lisandub 150 miljonit ning järgmisel aastakümnel on piirkonda minev investeering vähemalt miljard, kui mitte 1,5 miljardit. Summad on suured ja ambitsioonid veelgi suuremad.

Mõistan, et rohkem tulemusi oleks vaja olnud juba eile, kuna muudatused põlevkivisektoris juba toimuvad. Kuid põhjalik koostöö kohalikega, ettevõtete ja teadlastega ning nii suurte rahasummade mõistlik kasutamine võtab paraku aega. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika.

Vaadates täpsemalt ÕÜ fondi 350 miljonit, siis see läheb tempokalt kasutusse. Juba 2025. aastaks tahame ära kasutada 240 miljonit kogu summast. Fondiga toetatakse majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede leevendamist, mida kliimaneutraalsusele üleminek mõjutab kõige rohkem. Teeme seda toetuste ja laenude kaudu.

Kuidas jaotub õiglase ülemineku fondi raha 

Märtsi algul leppisime valitsuses kokku fondi täpsema rahajaotuse. 80% läheb mitmekesise ja nutika ettevõtluse arengusse ning 20% atraktiivse elukeskkonna loomiseks.

Mitmekesise ja nutika ettevõtluse arenguks (kokku 273 miljonit eurot):

Ida-Viru tööstuse investeeringute toetus − 153 miljonit,

Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse kasvatamise toetus − 50 miljonit,

ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused − 25 miljonit,

väikeettevõtluse toetus − 15 miljonit,

töölt tööle liikumise ning töötajate ümberprofileerimise toetused põlevkivisektori töötajatele − 5 miljonit,

Ida-Viru täienduskoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses − 25 miljonit.

Atraktiivse elukeskkonna loomiseks (kokku 66,74 miljonit):

kaugkütte lahti sidumine põlevkivist − 20 miljonit,

põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine − 10 miljonit,

ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine − 5 miljonit,

omavalitsuste investeeringud sotsiaalse sidususe suurendamiseks − 15 miljonit,

piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks − 16,74 miljonit.