/nginx/o/2020/04/30/13077583t1h4fe4.jpg)
/nginx/o/2021/09/22/14087483t1hfb81.jpg)
Tänavustel kohalikel valimistel valitakse üle Eesti kokku 1717 volikogu liiget, sealhulgas 166 Ida-Virumaal. Praegu on raske ennustada, kui palju valitakse volikogudesse vanu olijaid ja kui palju on uusi tulijaid. Soovin tuletada neile meelde seda, millist koostööd ettevõtjad ootavad.
Kohalikud omavalitsused ei ole töökohtade loomisel ja täiendava majanduskasvu genereerimisel liidripositsioonil ja siin lasub põhivastutus ikka ettevõtjatel. Omavalitsuste mõju ettevõtlusele avaldub ennekõike soodsa ettevõtluskeskkonna loomise ning kvaliteetsete avalike teenuste pakkumise kaudu.
Erinevad omavalitsused suhtuvad ettevõtetesse erinevalt ja nii ongi välja kujunenud, et mõni omavalitsus on ettevõtjatele atraktiivsem ja sinna on koondunud rohkem ettevõtteid.
Suhtlusest Eesti kaubandus-tööstuskoja liikmete ja teiste ettevõtjatega koorub välja hulk teemasid ja põhimõtteid, millest lähtudes kohalik omavalitsus saab kaasa aidata ettevõtete arengule ning koos sellega ka töökohtade loomisele ja üldisele heaolu kasvule.
Kuigi kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei sea omavalitsusele ettevõtluse arenguga tegelemiseks otsest kohustust, on siiski hulk tegevusi, millega omavalitsus tegelema peab ja millel on otsene puutumus ettevõtlusega. Sellised tegevused on ennekõike planeeringute menetlemine ja ehituslubade väljastamine.
Tuleb aru saada lihtsast tõsiasjast, et ettevõtjad on omavalitsuse eelarve tulubaasi peamised tekitajad ja avalikule sektorile palgamaksjad.
Ettevõtja poolt vaadatuna on äärmiselt oluline, et need tegevused saaksid tehtud venituseta ja ettevõtjat ebavajaliku bürokraatiaga koormamata. Kirjadele ja päringutele tuleks vastata sisuliselt ja kiiresti ning püüda ka omalt poolt pakkuda lahendusi, mis võimaldavad ettevõtjatel oma plaanidega edasi liikuda.
Peatselt valitavate volikogude liikmed saavad siin sõna sekka öelda ja jälgida, et nende teemadega tegelemiseks on tööle võetud pädevad ja oma valdkonda tundvad spetsialistid, kes näevad suuremat pilti ja mõistavad oma rolli üldiste eesmärkide saavutamisel. Valla- ja linnaametnikud peavad aru saama lihtsast tõsiasjast, et ettevõtjad on omavalitsuse eelarve tulubaasi peamised tekitajad ja avalikule sektorile palgamaksjad.
Sõltuvalt valla või linna suurusest on omavalitsused tihti ka olulised ostjad, kes hangete kaudu annavad tööd mitmetele ettevõtetele. Äärmiselt oluline on, et kaupade ja teenuste ostmise hanked oleks läbi viidud korrektselt ning tööd saaksid tõesti need ettevõtted, kes parima pakkumise teevad.
Olukord, kus volikogu liikmele kuuluv ettevõte võidab hanke tänu tema poolt ühe või teise fraktsiooni toetuseks antavale häälele, ei ole okei! Lisaks ausate ettevõtete huvide kahjustamisele mõjub sellise käitumise sallimine äärmiselt halvasti ka omavalitsuse enda mainele, mis siis, kui isegi juriidiliselt on kõik korrektne.
Hästi läbimõeldud ja heas korras taristu on see, mis võimaldab ettevõtetel tegutseda ja inimestel tööl käia. See tähendab heas korras ja talvel lumest puhastatud juurdepääsuteid. Kui vaja, siis vee- ja kanalisatsioonitorustike ning muude tehnovõrkude rajamist.
Ettevõtete töötajatel peab olema võimalus ühissõidukitega tööpäeva alguseks kohale jõuda ja päeva lõppedes sealt lahkuda. Ei saa pidada normaalseks olukorda, kus ettevõtted peavad üleval alternatiivset transpordivõrgustikku, samal ajal kui maksumaksja kinni makstud tasuta bussid sõidavad ringi pooltühjalt.
Omavalitsus peab hoolitsema ka selle eest, et tema elanikele jaguks piisaval arvul lasteaia- või -hoiukohti, seda mõnel pool ka õhtusel ajal, kui ettevõtetes on kahe või kolme vahetusega töö.
Väiksemate ja keskmiste ettevõtete puhul torkab silma see, et puudust tuntakse elementaarsest suhtlusest ja huvist ettevõtte käekäigu vastu. Kui omavalitsuse juht on ca 50 töötajaga ettevõtet tema 25 tegevusaasta jooksul vaid korra külastanud, siis see ei ole normaalne.
Tegelikult peaks lisaks ettevõtte märkamisele selle juhte ka teavitama arengusuundadest, planeeringutest ja kavandatavatest investeeringutest. Võimalusi on selleks palju: info levitamine meediakanalite kaudu, kohtumised ja ümarlauad ettevõtjate ja nende organisatsioonidega. Eestis on mitmeid häid näiteid ettevõtjate ja omavalitsuse juhtide tõelisest heast koostööst, mis on väljendunud omavalitsuse nähtavas arengus.
Kui ettevõtte arenguplaanide teostamisel osutub vajalikuks keskvõimu tasandil otsuste vastuvõtmine, siis peaks just omavalitsus olema see, kes pakub tuge vajaliku suhtluskanali leidmisel ja läbirääkimiste pidamisel.
Positiivseid tulemusi on palju kergem saavutada, kui ettevõtja ja omavalitsus teevad koostööd, näidates riigi tasandil otsustajatele, et nende huvid langevad kokku ja ühised arenguplaanid on läbi mõeldud. Siia hulka kuuluvad näiteks kiire interneti tagamine maapiirkondades, ringmajanduse projektid ja taristuinvesteeringud, aga ka regionaalse lennuvälja rajamine maakonnas.
Kokkuvõtteks võib öelda, et ettevõtluse edendamine KOVi territooriumil on üldjuhul tema vabatahtlik funktsioon, mille mahu, iseloomu ja ressursid (sh rahastamise) otsustab ta ise. Samas on igati loogiline, et KOVide ettevõtluskeskkonnaga tegelemine on oma olemuselt omavalitsuslik ülesanne ja ettevõtete tegevuse edukusest sõltub meie kõigi heaolu.
Loodan, et valijatel jätkub tarkust valida volikogudesse neid kandidaate, kes mõistavad ettevõtluse olulisust ja kes sellest põhimõttest lähtudes tegutsevad ka pärast valituks osutumist.