ERIK GAMZEJEV ⟩ Murrangulised võimuvahetused Ida-Virumaa linnades

Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Keskerakondliku võimu kukkumine Narvas ja Kohtla-Järvel on hiljutiste kohalike valimiste kõige tähelepanuväärsem sündmus Eestis.

See, et Tallinnas tulevad Mihhail Kõlvarti linnavalitsusse ka mõned sotsid, on saanud küll põhjendatult rohkesti üleriigilist tähelepanu, ent kuna ohjad jäävad ikkagi tugevasti Keskerakonna kätte, siis jätkub pealinna juhtimine laias laastus endisel moel.

Narvas ja Kohtla-Järvel, mis mõlemad kuuluvad Eesti viie suurema linna hulka, on käsil aga põhimõtteline võimuvahetus. Mõlemas linnas sai suures osas üks seltskond Keskerakonna lipu all peremeheks olla ligemale veerand sajandit. Eelnevatel valimistel järjest võetud 70protsendiliste võitude puhul hakkas süvenema mulje, et nende võimudünastiate langemine on sama ebatõenäoline kui Ühtse Venemaa kaotus riigiduuma valimistel.

Aga nad langesid neil valimistel siiski. Narvas sai Keskerakond kolmandiku ja Kohtla-Järvel alla poole volikogu kohtadest. Kummaski linnas ei võetud neid isegi värskelt loodud võimuliitu.

Tegutseda tuleb justkui välkmales: mõtlemisaega pole, aga ka ühe vale käiguga on võimalik eduseisust kaotada kogu partii.

Kätte maksis aastakümnete praktikast tekkinud enesekindel teadmine, et kui panna kandidaatide nimekirja suurem osa linnaasutuste võtmetöötajaid, siis küll nad ka vajalikud hääled ära toovad. Aga enam ei töötanud see tehnika nii viljakalt nagu eelnevatel kordadel.

Varem said nende linnade juhid teha kohalike hädade süüdlaseks keskvõimu ja näidata ennast kangelastena, kes selle kurjusega oma linna huvides võitlevad. Keskerakonna võimuletulek riigis viis aastat tagasi muutis selle trumbi aga kasutamiskõlbmatuks. Kuidas sa ikka kaebad oma erakonna peale?

Narvas saadi sellest juba mõned aastad tagasi aru. Suurem osa keskfraktsiooni liikmetest astus erakonnast välja. Naasmine Keskerakonda enne valimisi jättis aga valijale veelgi eredama mulje põhimõtete puudumisest.

Selline tõmblev Keskerakond, kellel puudus ka särav liider, ei mõjunud Narva valijatele enam üldse kütkestavalt.

Katri Raik pööras oma valimisliiduga olukorra veenvalt enda kasuks. Et kahe kohaga suutis Narva volikogusse murda ka Eesti 200, siis ei tekkinud Raigil vajadust noolida toetushääli keskerakondlastelt, kes tegid mõned kuud enne valimisi rumala käigu ja tagandasid ta linnapea kohalt. Lühikest aega linnapea rolli harjutada jõudnud Raik sai tänu sellele poolehoidjaid juurde.

Kui Keskerakonna nõrkuseks oli särava liidri puudumine, siis Raigi nimekirja puhul on asi pigem vastupidine. Tema enda kõrval paistavad teised esialgu vähe silma. Külmaks dušiks oli ka häälte ostmise kahtlustuse esitamine ühele Raigi lähemale kaasvõitlejale, reformierakondlasele Sergei Gorlatšile, kellest pidanuks saama volikogu esimees. Kui Raik on nimetanud häälte ostmist Narvas "üldrahvalikuks mänguks", siis valijaid spaasse sõidutanud Gorlatš polnud ilmselt selleks mänguks piisavalt treenitud ega vallanud hästi maskeerimisvõtteid.

Kohtla-Järvel jäi Keskerakonnal ainuvõimu säilitamisest volikogus puudu üks hääl. Neli ülejäänud jõudu − sotsid, Reformierakond ning valimisliidud Restart Kohtla-Järve ja Progress − panid seljad kokku ühise tugeva sooviga jätta Keskerakond opositsiooni. Kuidas kirju seltskond vaid ühe hääle suuruse ülekaaluga koos püsib, kui tuleb linnavalitsemisel asuda lahendama ka muid küsimusi peale Keskerakonna võimult tõrjumise, on suur mõistatus.

Eriti kui arvestada, et valimisliiduga Progress on tihedalt seotud kurikuulus kommunaalärimees ja poliitik Nikolai Ossipenko, kelle läbisaamine Kohtla-Järve võimudega on pärast korruptsiooniprotsessi jahenenud.

Ebausutav on, et nii Kohtla-Järve kui Jõhvi kohalikus poliitikas juba pikki aastaid osava kombineerijana tuntud Ossipenko suur unistus oleks aidata Kohtla-Järvel võimule aastakümneid opositsioonistaariks olnud sots Eduard Odinets. Just tema oli see, kes teatas omal ajal politseile Ossipenko firmade ja linnavõimu korruptsioonimaigulistest tehingutest.

Küllap on Ossipenkol plaanis selles mängus võtta oma tihid. Aga kuidas suhtub sellesse Odinets, kes juhib praegu riigikogus korruptsioonivastast erikomisjoni? Või ka näiteks Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht või Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor Hendrik Agur, kes on samas koalitsioonis valimisliidust Restart Kohtla-Järve? 13 koalitsiooni läinud volikogu liikme seas on ka kaks kriminaalkorras karistatud saadikut.

Põhjusi sellise võimuliidu lagunemiseks on justkui rohkem kui koospüsimiseks, aga proovida ju võib. Ei ole välistatud, et Keskerakonnast tuleb osa saadikuid võitjate poolele üle, et säilitada oma ametikohta linnaasutuses.

Kohtla-Järve poliitikas on oodata üle pika aja huvitavaid aegu. Kui hästi läheb, võib sellest alata linna arengu uus ajajärk. Kui halvasti, siis jääb nii, nagu on olnud. Aga võib minna ka nõnda nagu viimastel aastatel Jõhvis, mis sai kuulsaks sagedaste võimupööretega, sest osa saadikuid vahetas pidevalt leeri.

Nii Narvas kui Kohtla-Järvel on Keskerakonna-vabad koalitsioonilepingud sõlmitud. Aga see iseenesest ei tähenda, et Keskerakond oleks alla andnud. Mõlemas linnas on haldusaparaat veel nende kontrolli all. Et valimistulemuste väljakuulutamine on veninud, on enne esimesi volikogu istungite tähtsaid hääletusi küllalt aega kontrarünnakute plaanimiseks. Miinide ladumine linnajuhtimises napi kogemusega uutele võimuliitudele ei ole süsteemi tundjatele keeruline kunst.

Uute jõudude õlul on tohutu surve: valijad tahavad kiireid ja tuntavaid muutusi. Samal ajal tuleb võimu kindlustada ja leida olulistesse ametitesse võimekad ja usaldusväärsed inimesed. Lisaks veel praegu kõige tähtsam: võitlus koroonaviiruse levikuga.

Kui suur osa energiast läheb võimul püsimisele ja jälgimisele, et ükski saadik poleks enne otsustavast hääletust välismaal või kodus haige või sootuks valvamisele, et mõni koalitsiooni liikmetet vastasleeri üle ei koliks, on väga raske keskenduda uue hoo andmisele nende linnade arengule. 

Tegutseda tuleb justkui välkmales: mõtlemisaega pole, aga ka ühe vale käiguga on võimalik eduseisust kaotada kogu partii. Napi ülekaaluga võimupöörde tegemine on kui kaardimaja liigutamine. Ida-Virumaa käekäigu jaoks on aga võimuvahetustel kahes suuremas linnas korraga murrangulise kaaluga tähendus.