JUHTKIRI ⟩ Koolireformist tuleb rahvaga rääkida

Toila gümnaasium. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Haridusreform maakoolides on valus teema igal pool. Pole ju mingi saladus, et kodulähedane kool on paljudele inimestele oluline argument kohapeale jääda.

Teisalt on selge, et õpilaste arv väljaspool Tallinna ja Tartut on oluliselt vähenenud ja väheneb veelgi ning valusad otsused tuleb teha varem või hiljem. Ida-Virumaal puudutab see eelkõige Toila gümnaasiumi, Alutagusel ja Lüganusel lisaks gümnaasiumile ka põhikoole.

Sest ei ole ju loogiline, et 8200 elanikuga Lüganuse vallas on viis üldhariduskooli, samal ajal kui näiteks 11 000 elanikuga Jõhvis on neid kolm.

Lüganuse on koolireformist rääkides mõistagi ka kõige drastilisem näide Ida-Virumaal. Vallavõimud on muidugi ammu aru saanud, et muutused on möödapääsmatud, kuid kahetsusväärsel kombel muudeti see teema valimiste eel poliitiliseks malakaks, millega eelmist võimu tümitada. Nüüd on eilne opositsioon ise võimul ning olukord on ebamugav: paratamatult tuleb teha asju, mille vastu alles võideldi ja mille najal paljuski ka võimule saadi.

Alutaguselgi pole olukord lihtne. Gümnaasiumi kaotamist pooldab vallavanem Tauno Võhmar, kuid tundub, et selleks napib volikogus toetust. Eks sealgi oli haridusreform üks põhjus, miks kunagi suure toetusega Võhmar nüüd üsna napilt võimule jäi. Lisaks gümnaasiumile on räägitud ka Illuka kooli kärpimisest või sulgemisest. Aga kohalikud seda lahingut veretult ära anda ei kavatse.

Ka Toilas saadakse aru, et gümnaasiumil ei pruugi pikka pidu olla. Ehkki väljapääsu võiks siin pakkuda linnade lähedus − praegugi käib siia õpilasi mujalt.

Kui omavalitsused tahavad koolireformi teha, siis ei saa sellega kaua venitada. Kui otsused jäävad liiga järgmiste valimiste lähedale, siis kukub asi läbi. Ja teine tingimus on selgitamine ning rahvaga rääkimine. Ja tuleb ausalt öelda, missugused on valikud. Kui otsused tehakse kabinettides ja dialoog kogukonnaga on vaid formaalne, on inimeste emotsioone sellel teemal lihtne üles kütta.