Eesti rahvas on näidanud, et tahe aidata on suur - nii on see ka tänases olukorras, kus abi vajavad ukrainlased ja Ukraina.
TÄNAVAKÜSITLUS ⟩ Kuidas saaksime ukrainlasi aidata?
Jelena Lukjanets, masseerija:
Kahele poole barrikaade jäänud inimesed püüavad plahvatuste eest põgeneda, lapsi kaitsta − neid tuleb inimlikult toetada. Kes millega saab: raha, riiete ja muude asjadega, mida sõja eest põgenejad vajavad. Aitama peab, sest me võime ka ise millalgi raskesse olukorda sattuda.
Aleksandr Ponomarjov, pensionär:
Mina võin kõigile öelda vaid üht: oma valitsejaid ei peaks mitte kaitsma, vaid tähelepanelikult kuulama ja järeldusi tegema. Mina olen kategooriliselt igasuguse sõja vastu. Aga las nad nüüd mõtlevad oma peaga. Vanasõnagi ju ütleb, et näljasele tuleb anda õng, mitte kala.
Svetlana Vassiljeva, kaubandustöötaja:
Kui keegi saab, siis rahaga. Paljud mu tuttavad ostavad asju, tekke ja pleede ning viivad need kogumispunktidesse. Mis on veel meie võimuses? Ainult humanitaarabi. Me kõik muretseme raskesse olukorda sattuvate inimeste pärast.
Gennadi Samoilov, pensionär:
Põhiline on mitte sekkuda − see on minu kindel veendumus. Las nad ise klaarivad. Eesti saab aidata sellega, et pakub siia tulijaile tööd − nad ei tohi meie kaela peale istuma jääda.
Erlend Peri, mäemeister:
Eelkõige humanitaarabiga: toidu, ravimite ja muude asjadega, mida ukrainlased vajavad. Peame sõja eest põgenejad ajutiselt enda juurde võtma ja neile tööd andma. Toimuvat ei saa niisama kõrvalt pealt vaadata − aitame nii, nagu saame. Praegu pole tähtis, kellel on õigus ja kellel mitte − me kõik peame püüdma inimlikke suhteid säilitada.