GEORGI JERKO ⟩ See on inimsusevastane kuritegu

Borodjanka linnapea kohusetäitja Georgi Jerko. Foto: Facebook

Borodjanka on väike linnaline asula Kiievi oblastis Dnepri jõe paremal kaldal. Okupatsiooni üle elanud linnaelanike sõnul tulistasid venelased tankidest korruselamuid ja seal keldrites varjul olnud inimesi. Kuna päästetöid ei olnud okupatsiooni ajal võimalik teha, tuuakse nüüd hoonerusude alt välja hukkunute surnukehi. Borodjankas juhtunust rääkis meediaväljaandele Meduza Borodjanka linnapea kohusetäitja Georgi Jerko.

Me kõik ärkasime uues reaalsuses. 24. veebruar kestab tänaseni. Mitte keegi ei osanud sündmuste sellist käiku ette näha. Esimene pomm tabas Bila Tserkvat, seejärel hakati õhurünnakutega hävitama Hostomeli lennujaama. Just sel perioodil hakkasime tunnetama õhulöökide tugevust, sest Hostomel asub sealsamas lähedal. Samal ajal väljusid tankid Valgevenest Ivankivi ja Borodjanka suunas. Esimene küla, mis neile teele ette jäi ja okupeeriti, oli Shybenoe. Seejärel suundusid nad Borodjankasse. Mööda sõites lasksid nad tankidest elumajade pihta, automaatidest aga tulistasid tsiviilelanikke.

Seejärel tabasid linna elumaju õhurünnakud. Selleks et elanikkonda nõrgestada ja inimesed toiduvarudeta jätta, "denatsifitseerida", hävitati esimese asjana toidukauplused.

Vangi võeti ka tsiviilisikuid. Meil on sadu teadmata kadunuid.

Meil linnas sõjaväelasi ei olnud, meil ei olnud ega ole ka praegu sõjaväebaase. Borodjanka oli rahumeelne linn, kus elasid rahuarmastavad inimesed.

Kuna linna korrusmajad õhurünnakute tagajärjel kokku varisesid, palusime me, et majade rusud lahti kaevataks. Mõned julgemad püüdsid rusude alla jäänud keldreid paljaste kätega lahti kaevata, kuid venelased avasid taas tule. Tule alla jäi ka rususid lahti kaevama suundunud masinad. Korrusmajade rusude all ja keldrites hukkusid inimesed.

Okupatsiooni ajal oli tsiviilisikutel ringiliikumine keelatud. Territoriaalkaitse üksustel puudusid soomustehnika peatamiseks erivahendid. Ukraina sõjajõude linnas ei olnud. Sõjatehnika kolonnide liikumisteele jäänud elumaju tabas kuuli- ja pommirahe. Linnas hävitati elutähtis taristu, ei olnud elektrit, vett ega gaasi. Õhku lasti naftabaasid, tehased, koolid, lasteaiad, kultuurimaja, sidejaamad.

Linnas avati tuli tsiviilelanike pihta, mõnitati neid. Minema ei lastud isegi haavatuid ja rasedaid. Ei lubatud tuua ei toitu ega ravimeid. Vabatahtlikud, kes püüdsid ravimitega läbi pääseda, lasti maha. Pärast okupatsiooni algust palusime avada nn rohelised koridorid, kuid seda ei tehtud. Püüdsime inimesi kuulirahe all linnast välja toimetada, kuid paljude autode ja neis olnud inimeste pihta avati tuli.

Külasid pommitati Gradidest. Seda õudust on raske kirjeldada: küladesse jõudes hakkasid venelased keldreid avama ja sinna granaate heitma. Tulistati valimatult: nii maju, kus elanikud sees, kui üldse kõiki vaatevälja jäänud inimesi. Ent isegi sellistes tingimustes püüdsime toiduaineid kohale toimetada ja inimesi minema vedada.

Okupeeritud linnas piinati nii mehi kui ka naisi. Me leiame seotud käte ja piinamisjälgedega surnukehi. Paljud elanikud viidi ilma nende nõusolekuta Valgevene suunas.

Igast episoodist, meie võitlejate mehisusest võib rääkida eraldi. Paljudel neist ei olnud ei relvi ega isikukaitsevahendeid, ent nad käisid luurel ja maad kuulamas, toimetasid kohale humanitaarabi. Kuid oli territooriume, kus okupatsioon oli karm. [Selliste] okupeeritud külade territooriumile oli abi toimetada võimatu. Piiramisrõngasse võeti Borodjanka psühhoneuroloogiainternaat, kus asus umbes 400 raskete psühhiaatriliste haigustega inimest. Invaliidid, lapsed võeti pantvangi! Ravimite ja toiduta, elektri ja veeta, lakkamatu kuulirahe ja raketitule all. Hukkunud maeti tänavale. Hiljem õnnestus evakuatsioonis kokku leppida ja nad minema toimetada.

Vangi võeti ka tsiviilisikuid. Meil on sadu teadmata kadunuid.

Me ei saa senimaani aru, miks sõditi tsiviilelanikega. Tehnikat oli väga palju, samuti sõdureid. Borodjankas elasid maailmarekordiomanikud, Euroopa meistrid, teenelised treenerid, lauljad ja muusikud, kunstnikud, insenerid ja põlluharijad, andekad lapsed. Linna tunginud sõjaväelased tulistasid valimatult ka neid − naisi ja lapsi!

Varastatud elud, varastatud lootused. See pole kuritegu mitte ainult Borodjanka vastu, see on inimsusevastane kuritegu.