Kas nimi rikub omavalitsust?

Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Jõhvis äsja toimunud rahvaküsitlus selle kohta, kas inimesed peavad vajalikuks nimetada vald ümber linnaks või mitte, on nüüd läbi ja tulemusest võib ka tänasest lehest lugeda. Eks ole ju vana tõde, et numbrid ja statistika on väänatavad, kui ühtesid esile tuua ja teised tagaplaanile sättida.

Nii on ka selle Jõhvi "linnastamise" ideeline isa, volikogu esimees Vallo Reimaa seisukohal, et kõige olulisem on see, et Jõhvi ümbernimetamist linnaks pooldas üle 80 protsendi hääletanutest. See näitavat hoiakut.

Ent see, et 97 protsenti jõhvilastest ei pidanud vajalikuks selles küsitluses osaleda, näitab veelgi tugevamat hoiakut: see teema ei lähe elanikele korda. Kui aga küsida, miks kohalik võim tegeleb teemaga, mis inimestele tähtis pole, kuuleme vastuseks jutte strateegiatest, arengukavadest, mainekujundusest, mis on omavalitsuse edendamiseks kahtlemata olulised, kuid vaevalt nime muutmine sisulisi probleeme lahendada aitab.

Kui Reimaa võrdleb rahvaküsitlust sotsioloogilise uuringuga, siis praegusel juhul on see võrdlus küll üsna kohatu. Sotsioloogilistes uuringutes võetakse väga täpne valim inimestest ehk ühiskonna vähendatud mudel, kellele küsimused suunatakse. Siin aga said inimesed, kes soovisid, ise tulla ja osaleda.

Jõhvis tehti seda rahvahääletust justkui muuseas, sest seadus nõuab nii. Eriti ei pingutatud, et selgitada inimestele, miks on see oluline, ja nagu selgub, ega neid argumente eriti polegi. Ehk on mõnel poliitikul uhkem tunne öelda, et ta esindab linna, mitte valda. Ometi on ju Jõhvi linn vallasisese linnana jätkuvalt olemas, mis siis, et haldusüksuse mõistes on see kõik üks vald. Kas staatuse muutmine teeb Jõhvi edukamaks, puhtamaks ja arenenumaks? Võib ju ka Jõhvi vallamaja raekojaks nimetada ja selle esise parkla raekojaplatsiks ristida, kõlaks ju palju uhkemalt, eks? Aga elanikele on nimetusest palju tähtsam, et sellel platsil (nagu ka ülejäänud tänavatel) poleks auke ja ta oleks korralikult hooldatud.