TÄNAVAKÜSITLUS ⟩ Kuidas nõukogudeaegsed mälestusmärgid väärikalt teisaldada?
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
6. august 2022, 00:00
Valitsus otsustas neljapäeval üksmeelselt punamonumendid teisaldada.
Silvi Umblia, pensionär:
Seda pidanuks tegema kolmkümmend aastat tagasi. See on meie valitsuse nõrkus, et seda senimaani tehtud pole, nagu ka see, et meie piirkonnas on nii halb eestikeelne teenindus. Arvan, et mingist "väärikusest" ei saa siin juttugi olla. Milleks tseremoonitseda?
Arend Västrik, pensionär:
Selleks sobiv aeg on mööda lastud, seda oleks pidanud juba ammu tegema. Nüüd on seda ka vaja teha, ent − pronkssõduri õppetunde meenutades − tekkinud on hästi organiseeritud viies kolonn. Peab valmis olema.
Ivo Okas, ettevõtja:
Väga keeruline küsimus. Eri kogukonnad, eri arusaamad: mis ühtedele on okupatsioon, on teistele vabastamine. Enne kui midagi ette võtta, on vaja väga pikka selgitustööd teha. Mida me juba täna ära teha saaksime? Paigutada monumentide juurde põhjaliku info, jutustada lugu laiemalt, et kajastuksid ka eestlaste vaated.
Taissija Makarišina, pensionär:
Kui Narva tankist rääkida, siis meie abikaasaga arvame, et hea ettepanek on viia see Venemaale. Või Sinimäele, kus peeti kaitselahinguid. Oleme seal kalmistul käinud − see on hea koht. Mitte mingil juhul ei tohiks seda aga tükkideks lõigata.
Irina Jerofejeva, pensionär:
Väga keeruline küsimus. Kui tagasi ajalukku vaadata, siis tegemist oli ikkagi okupatsiooniga. Eesti on demokraatlik riik ja pikki aastaid salliv olnud. Ilmselt tuleb sõjamonumendid ära koristada küll, kuid sellele protsessile tuleb läheneda ettevaatlikult − pronkssõduri õppetund on meil olemas. Tookord juhtus nii mõndagi, kuid kõik lahenes ja aeg on näidanud: memoriaali koht on seal, kus see praegu paikneb. Inimeste arvamust aga tuleb ka kuulata, küsitlus korraldada, sest radikaalsetel meetmetel võivad olla ebameeldivad tagajärjed.