JUHTKIRI ⟩ Kriisideks tuleb valmistuda käigu pealt

Alajaam. Foto: Пеэтер Лиллевяли

Viimastel aastatel oleme sunnitud elama väga turbulentses keskkonnas ning liikunud kriisist kriisi. Need olukorrad on nõudnud ametivõimudelt üksjagu teavitus- ja selgitustööd. Tihti on aga ka vastutavad ametnikud keerulises olukorras, sest neilgi puudub kogemus konkreetse kriisiga tegelemisel.

Ei olnud meil ju kellelgi kogemust, kuidas käituda olukorras, millesse asetas kogu maailma koroonapandeemia levik. See tervishoiukriis oli ühiskonnas väga ulatusliku mõjuga, sest ei jätnud puutumata ühtegi elanikkonnakihti alates kooliõpilastest ning lõpetades hooldekodude elanikega. Keegi ei teadnud, kuidas on õige käituda, saime nõuandeid ja soovitusi, mis sageli tuginesid oletustele, kuna isegi teadlastel polnud ühtset arusaama viirusega võitlemisest.

Nüüd on COVIDi teema justkui kauge minevik, sest vahepeal on meieni jõudnud Venemaa agressioonisõjast lähtuv julgeolekukriis, mille üks osa oli omakorda Ukraina sõjapõgenikega hakkamasaamine. Seegi olukord oli meile uus ja tundmatu. Riik on siiani paljuski ka enda vigadest õppides sellega hakkama saanud, kuid kardetavasti pole põgenikega seotud probleemid veel lahenenud.

Samal ajal oleme sisenenud energiakriisi, millest veel mõni aasta tagasi keegi isegi und ei näinud. Et Eestis, kes on ise eletrienergia tootja, võiks elektridefitsiit tekkida, selle peale ei tulnud ka kõige targemad asjatundjad. Aga siin me oleme ja meid valmistatakse juba ette võimalikeks elektrikatkestusteks. Ega muud kui õpime jälle toime tulema.