/nginx/o/2022/12/30/15053330t1h8a52.jpg)
Aasta kokkuvõtete kirjutamine on enamasti küsimus sellest, kuidas leida piisavalt arenguid, mis tõesti olulised oleksid olnud. 2022. aasta lõpus kahtlemata nii ei paista ja sugugi mitte ainult 24. veebruaril Venemaa poolt Ukraina vastu alustatud vallutussõja tõttu.
Kust alustada? Tulevikust? Sel aastal murdus lõplikult aastakümneid Eestit teeninud tasakaalus riigieelarve põhimõte. Kuigi murenema hakkas see juba mõne aasta eest koos koroonapiirangute ajal võetud laenudega, tõi 2022. aasta kaasa pöördumatuna näiva lahtiütlemise, saatuse irooniana Reformierakonna juhtimisel. Kujundina sobib siia pildike rahandusministri iga-aastaselt riigieelarve esitluselt, mis esimest korda ei alanud tasakaalueesmärki kirjeldava slaidiga.
Reformierakonna jaoks oli tegu osaga tehingust, millega pärast Keskerakonna valitsusest ärasaatmist ja järgnenud lühikest ning küsimusi tekitanud ainuvalitsemist uus koalitsioon kokku panna õnnestus. Isamaa sai nappi koalitsioonileppesse sisse mõned viimased seni täitmata valimislubadused ning ka pisut hilja ärganud SDE ei jäänud lõpuks ilma − valimistsükli viimases viiendikus valitsusse jõudmisele lisaks langes nende kontole kulukas hooldusreform.
Paarile tõrkele vaatamata on Eesti ametnikud politsei juhtimisel põgenike vastuvõtmise, majutamise ja kohandamisega hakkama saanud nii hästi, et paljud pole suurt muutust isegi tähele pannud.
Tegelikult tekkis võimalus rahanduspoliitika muutmiseks juba 10 aastat tagasi, kui eurotsooniga ühinedes muutus kogu Eesti 20 aastat kestnud rahapoliitika. Umbes samal ajal oli hoo peale saanud keskpankade ajalooliselt enneolematu rahapakkumise ja nullintresside ajastu, mis lõppes samuti just tänavu − ilma et Eesti poliitikud oleksid julgenud või taibanud ajutiselt avanenud võimaluste akent kasutada, kui mitte muuks, siis vähemalt neljarajaliste maanteede ehitamiseks.
Aga nüüd ootab ees kalli laenurahaga eelarve jooksvate kulude tegemine ning lõpuks ka mingil hetkel maksude tõstmine. Hoidkem siis seda 2022. aastat meeles.
1990. aastate algust meenutav 20protsendiline tarbijahindade tõus on samuti keskpankade uskumatu rahatrüki pikka aega kestev järelmõju. Ei usu, et hiiglasliku rahamassi mõju aasta või paariga "välja taandub". Keskpankade võitlus hinnatõusu vastu intresse tõstes võib kaasa tuua vaevalise perioodi, kus kõrged on nii intressimäärad kui inflatsioon.
Ukraina sõja juurde tulles peab ära märkima kaks suurt asja, mis Eestil hästi õnnestusid.
Otsus anda Ukrainale veel enne Venemaa kallaletungi algust suures mahus relvaabi aitas Ukrainal sõja esimestel kuudel end kaitsta, kuid Eesti jaoks kindlasti olulisemana kujundas lääneriikide vastust sõjale ja andis Eestile julgeolekupoliitilist mõju, mis on nüüd suurem kui kunagi varem. Eraldi suur õnnestumine oli esmalt kriitikat saanud valik teha avalikuks Soome ja eriti Saksamaa soovimatus nende kaudu saadud haubitsate Ukrainasse saatmisele heakskiit anda. Keeldumise pinnalt tekkinud avalik tähelepanu kiirendas märkimisväärselt muutust Saksamaa Venemaa poliitikas. Ehk tuleks teinegi kord välispoliitikas julge olla ja kõva häälega ebamugavaid tõdesid välja öelda?
Teiseks on Eesti õigesti teinud Ukraina sõjapõgenikke vastu võttes. Meie riigis viibib nüüd kümneid tuhandeid pagulasi, mis on suurusjärkude võrra enam, kui keegi realistlikuks pidas. Paarile tõrkele vaatamata on Eesti ametnikud politsei juhtimisel põgenike vastuvõtmise, majutamise ja kohandamisega hakkama saanud nii hästi, et paljud pole suurt muutust isegi tähele pannud. Ühtlasi ütleb see saavutus, et oleme rikas, toimiva bürokraatiaga heaoluriik − umbes nagu Rootsi mõnikümmend aastat tagasi.
Sõda kattis unustusega ka tõsiasja, et aasta alguses kehtisid Eestis ranged piirangud. Poodi minnes tuli kanda maski, kohvikus ja spordisaalis esitada vaktsineerimistõend, mis jagas inimesed kaheks. Alles praegu on esimene piirangute vastu alustatud kohtuasi jõudnud lõpliku otsuseni.
Küsimusi valitsuse kehtestatud piirangute põhjendatuse ja proportsionaalsuse kohta ei küsi eriti keegi, kuigi kindlasti peaks, sest see, millise kergusega need tulid, peaks tegema murelikuks igaühe. Samuti ei ole midagi kuulda plaanist auditeerida suurte haiglate ja kogu tervishoiu juhtimist kriisi ajal, et tulevikus mitte korrata vigu, mis absoluutselt kõigi vabadustele raske jälje jätsid.
/nginx/o/2013/07/04/1873666t1hba2c.jpg)