P, 5.02.2023

MARTEN RAIDMA ⟩ Uute liinide ehitus aitab meil ennast Venemaa elektrivõrgust lahti ühendada

Marten Raidma
Uute liinide ehitus aitab meil ennast Venemaa elektrivõrgust lahti ühendada
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eleringi projektijuht Marten Raidma.
Eleringi projektijuht Marten Raidma. Foto: Elering

Eesti on koos naaberriikide Läti ja Leeduga võtnud sihiks hiljemalt 2025. aasta lõpuks oma elektrisüsteemid Venemaa omast lahti ühendada. See tähendab, et ka Ida-Virumaad läbivad kõrgepingeliinid tuleb töökindluse tõstmiseks rekonstrueerida. Töö mastaapsust näitab ilmekalt võrdlus, et kokku kaaluvad kahe kõrgepingeliini uued mastid sama palju kui kaks Eiffeli torni!

Tegemist on kolme Balti riigi ühisprojektiga, mis toob kaasa kolm suuremat muudatust.

Esiteks ja peamiselt tagab Venemaa süsteemist lahkumine meile elektri olemasolu igal ajahetkel ehk turvatunde ning seda sõltumata suure idanaabri tegevusest, tahtest või plaanidest. Sest kuigi me enam elektrit Venemaalt ei impordi, oleme praegu ikkagi sõltuvuses ebasõbralikust naabrist, keda meil on vaja, et meie väikese elektrisüsteemi toimimiseks vajalikku sagedust hoida. Ei ole vaja olla julgeoleku- või energeetikaekspert, et mõista: see ei ole meile hea lahendus. Kui Venemaa peaks ka otsustama Baltimaad oma sagedusalast varem välja lülitada, siis saame hakkama, ent iga rekonstrueeritud kilomeeter liine tõstab kindlust.

Teiseks vahetatakse projekti raames kõik seni idast lõunasse kulgevad vanad ja väsinud liinid tänapäevaste vastu, mis lisab elektrisüsteemile töökindlust veel väga pikaks ajaks.

Kolmandaks vabaneb üle Eesti liinide alt ning kaitsevööndiga seotud piirangutest sadades hektarites kasutult seisnud maad − kokku nii palju, et kui see oleks üks plats, saaks sinna rajada 1400 jalgpalliväljakut.

Üle Eesti vabaneb liinide alt ning kaitsevööndiga seotud piirangutest sadades hektarites kasutult seisnud maad − kokku nii palju, et kui see oleks üks plats, saaks sinna rajada 1400 jalgpalliväljakut.

Rekonstrueerimistööd käivad Ida-Virumaal, Valgamaal, Tartumaal ja Jõgevamaal ning üle poole on juba tehtud. Balti-Tartu 132kilomeetrise liini rekonstrueerimistöödest on valminud 72% ning Tartu-Valmiera 84kilomeetrise liini töödest on tehtud 60%, lõplikult saavad liinid valmis järgmise aasta suvel. Seejärel algab kõige pikema ehk 244-kilomeetrise Viru-Tsirguliina kõrgepingeliini rekonstrueerimine. Samal ajal käib Harjumaal Kiisal ja Ida-Virumaal Püssi ja Viru alajaamades süsteemi inertsi lisavate sünkroonkompensaatorite ehitamine ning mitmeid muid töid. Ajakava järgi peavad kõik Euroopa sagedusalaga liitumiseks vajalikud tööd valmima 2025. aasta lõpuks.

Rahuajal tehtud ajakava on surve all: ülemaailmne geopoliitiline olukord on kaasa toonud materjalide kallinemise ja tarneraskused ning ka ehituses on toimunud märkimisväärne hinnatõus. Aga praegu on Eesti suutnud plaanidest kinni pidada. Ütleme aitäh kõigile, kes selle hiigelprojekti juures pingutavad − insenerid, projekteerijad, ehitajad ja teised −, nad on hakkama saanud algselt plaanitust palju pingelisemates oludes.

Püüame töid tehes liinide läheduses elavaid ja töötavaid inimesi võimalikult vähe häirida. Elektrikatkestusi tööd kaasa ei too, sest kõigi töödega seotud alajaamade toide on dubleeritud.

Mõistame, et maaomanikele ei ole rekonstrueerimine alati mugav, seda eriti sügisel, mil pinnas on porine. Arusaadavalt ei ole nii mastaapseid ehitustöid võimalik läbi viia märkamatult. Lubame teha tööd kiiresti ja säästvalt, kindlasti antakse ka maaomanikele piisavalt varakult teada, millal tööd nende juures alustatakse. Tööde käigus tekkinud segadus likvideeritakse, ehitusjäägid viiakse ära esimesel võimalusel.

Oleme väga tänulikud kohalikele omavalitsustele ja maaomanikele, kes mõistavad, et kõrgepingeliinide kiires tempos rekonstrueerimine on terve Eesti energiajulgeoleku huvides. Koostöö on olnud suurepärane.

Sünkroniseerimine Mandri-Euroopaga läheb Balti riikidele ja Poolale kokku maksma ligikaudu 1,6 miljardit eurot, millest Eesti osa on üle 300 miljoni euro. Projektist 75% rahastab Euroopa Liit, ülejäänud 25% vajaminevatest investeeringutest tagatakse Eestis ülekoormustulu fondist.

Märksõnad
Tagasi üles