Õpetajate tähtis valikukoht
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
4. mai 2023, 20:26
/nginx/o/2023/05/04/15299638t1hc14a.jpg)
Ligikaudu 1500 Ida-Virumaa haridustöötajat on praegu valiku ees. Kas pingutada ja õppida mõne aasta jooksul eesti keel nõutaval tasemel selgeks ja saada ligemale 3000 eurot palka või hakata otsima uut töökohta.
Mitmed koolijuhid väidavad, et lisatasu on innustanud õpetajaid end keelekursustele sättima, mis on kindlasti hea valik. Küllap jõuab suurem osa neist tahtmise ja järjekindluse korral ka sihile. Kuid samas hindab Narva linnapea Katri Raik realistina, et ainuüksi piirilinnas on ligikaudu 400 õpetajat, kellele on eesti keele selgeks saamine sellisel tasemel, et nad suudaksid vabalt eesti keeles tunde anda, ületamatu katsumus. Kas sellele järgnevat on õige just sotsiaalseks katastroofiks nimetada, nagu Raik seda otsekoheselt teeb, on maitse asi. Küll on tal aga õigus, et omavalitsustel tuleb nende inimestega hakata tegelema, et nad leiaksid uue koha elus ega hakkaks kandma vimma Eesti riigi peale.
Eestikeelsele õppele üleminek ei ole kindlasti lihtne protsess, kuid samas ei ole see ka midagi enneolematut ega ootamatut. See on olnud päevakorral aastakümneid ja taganemisruumi enam ei ole. Eestil pole vaja ka jalgratast leiutada, sest samasuguse protsessi on varem juba meie lõunanaaber Läti läbi teinud. Läti kogemustest − nii õnnestumistest kui ka vigadest − tasub õppida.
Oluline on ka see, et kohalikud poliitikud toetaksid ja aitaksid haridusreformi läbi viia ega muudaks vastuseisu sellele oma poliitiliste dividendide allikaks. Sellest ei võidaks ei õpilased ega õpetajad.