Aeg on valimised viia mobiili

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Augusti lõpus andis valitsus heakskiidu, et 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel saaks hääletada nutiseadmega.

Oleme jõudnud vaheetappi, kus olulised ettevalmistused on valmis, et m-valimised saaks tehtud. Riigi infosüsteemide amet valmistas koos ASiga Cybernetica nutitelefonile valimisrakenduse prototüübi. Sellega on testitud häälte andmist, edastamist ja vastuvõtmist. Kõik toimib. Edasi tuleb äpp proovile panna suurel skaalal, turvatestimise jaoks torgitakse seda juba igast küljest ja tulevad ka testvalimised, et kõik saaksid oma telefoniski valimisrakendust proovida.

Tehnoloogiline valmisolek ei tähenda veel, et kõik oleks klaar. Sama palju kui avaliku sektori digitaalne areng sõltub riigi ja erasektori koostöös sündinud tehnilistest lahendustest, sõltub see ka õigusruumist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium küll veab m-valimiste protsessi, kuid ainult tänu justiitsministeeriumi, vabariigi valimiskomisjoni, riigi valimisteenistuse ja siseministeeriumi tähelepanelikule silmale ning hoolikatele juriidilistele nõelapistetele saab Eesti avada uue peatüki digitaalses arengus.

Ka see töö juba käib. M-valimised on õigupoolest e-hääletuse edasiarendus. Protsess toimub suuresti samamoodi: tuvastad isiku, valid kandidaadi, annad hääle ja saad seda pärast verifitseerida. Lihtsalt seade on arvuti asemel nutitelefon. Seega on suurem osa õigusruumist m-valimiste jaoks valmis. Ent siiski mitte päris valmis. Riigikohus vaagis märtsis e-hääletust ja otsustas, et protsess tuleb seaduses täpsemalt lahti kirjutada. Sellega justiitsministeerium hetkel ka tegeleb ja nende õigustöö hõlmab ka tulevasi m-valimisi.