Arusaadavalt ei meeldi peaministrile ja Reformierakonna esimehele Kaja Kallasele vastata päevast päeva korduvale küsimusele, kas ta kavatseb ametist tagasi astuda. Selle ilmselgelt häiriva ebameeldivuse kõrval oleks ajakirjanikul nagu mina imelik kurta, et erinevad inimesed küsivad iga päev, kui kaua peaministri tagasiastumiseni võib aega minna.
ANVAR SAMOST ⟩ Kui kaua see võib kesta? (1)
Õiget vastust ju ei tea, aga kogemuse põhjal oleks korrektne öelda, et võib minna kaua.
2012. aasta 22. mail ilmus Postimehes toonase Reformierakonna liikme Silver Meikari artikkel "Erakondade rahastamisest. Ausalt", milles ta tunnistas, et on annetanud erakonna kassasse raha, mis ei ole olnud tema oma ja mille päritolu ta ei teadnud, ning viitas, et seda on teinud ka mitmed teised reformierakondlased. "Selle raha andis mulle ümbrikus Kalev Lillo, kes tollal töötas Reformierakonna kontoris juhtival kohal. Enne annetamist helistas mulle peasekretär Kristen Michal ja küsis, kas olen nõus erakonda toetama," kirjutas Meikar detailseid summasid ära tuues.
Riigiprokuratuur alustas samal päeval Meikari väidete kontrollimiseks kriminaalmenetlust. Kohe hakkas avalikkuse ette jõudma teisi kinnitusi samasuguse skeemi kasutamisest.
Vastust ei ole saanud peamine küsimus, kuidas sai Eesti nimel maailmas Venemaa suhtes kompromissitut moraalset hoiakut ehitanud peaministri abikaasa sõja ajal, poolteist aastat, tegutseda äris, mille tulud tulid sõda pidavalt Venemaalt.
Kristen Michal ja Rain Rosimannus põgenesid Delfi kaamera eest. Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi nimetas Meikari avaldust julgeolekuohuks. Justiitsministri ametis olnud Michal ja peaminister Andrus Ansip tagasi ei astunud. Ajakirjanikud küsisid päevast päeva Reformierakonna poliitikute ning nende koalitsioonipartneri Isamaa käest samu küsimusi. Tekkis konstruktsioon stiilis "52. mai", mis tähistas lõpmatuna näivasse skandaali kinni jäämist. Juuli lõpuks tõusis Reformierakonna toetus poolteise aasta kõrgeimale tasemele. Alles augusti lõpus hakkas see langema.
Tuleb ju tuttav ette?
Millal siis Michal tagasi astus? Kas see annab meile aastal 2023 mingi indikatsiooni?
Aega läks jõuludeni ja kogu selle aja kees kriis avalikkuse ees tõusvas joones edasi. Enne Michali lahkumist jõudis prokuratuur lõpetada algatatud kriminaalasja, kuid avalikustas enneolematu, lausa jutustuse mõõtu määruse, kus riigiprokurör Heili Sepp selgitas, et kogutud tõendid ei võimalda süüdistust esitada, kuid ei kõrvalda ka kahtlust, et kahtlustatavad siiski panid toime kuriteod. Palju pilkamist tekitasid uurimise käigus üle kuulatud reformierakondlaste eluliselt mitteusutavad selgitused selle kohta, kust nad sularaha said: kes võttis kapist, kes küsis ämmalt.
Pahameel paisus. Toimusid meeleavaldused. Reformierakonna parlamendisaadik Kaja Kallas avaldas blogipostituse, kus kirjutas: "Ometi, kui ma loen avaldatud uurimisprotokolle, siis kaldub mu arvamus pigem ühele poole. Ja paraku see ei toeta erakonna poolt valdavalt esitatud seisukohta." Kallas kutsus erakonda võtma poliitilist vastutust ja ütles, et prokuratuuri protokolle lugedes ei jäänud talle muljet, "et oleks räägitud tõtt". Just selle peale ütles Jürgen Ligi kuulsa lause, et Kallasel on vaid "kaunid suured silmad koosolekutel ikkagi kinnise suu kohal".
Muide, Reformierakonna juhatuse liige Valdo Randpere ütles ligikaudu samal ajal, et ühiskonnas on "üks grupp, kes on väga häälekas, väga hästi suudab meedias ennast kuuldavaks teha", ning need inimesed on üles ehitanud õhkkonna, kus nendel on tõe monopol. Isegi üllatav, kuidas ajalugu end kordab, eks ju?
Aega läks kuus kuud.
Loomulikult võib nüüd minna rohkem aega, sest Reformierakonnal on parlamendis lausa 37 kohta, võrreldes 33 kohaga 2011. aasta valimiste järel. Aga võib minna vähem, kuna Reformierakonna-sisene dünaamika on Ansipi valitsemisajaga võrreldes teistsugune.
Erinev on ka see, et isegi rahastamisskandaaliga võrreldes on praegune kriis lihtne ja selge. Peamine küsimus on: kuidas sai Eesti nimel maailmas Venemaa suhtes kompromissitut moraalset hoiakut ehitanud peaministri abikaasa sõja ajal, poolteist aastat, tegutseda äris, mille tulud tulid sõda pidavalt Venemaalt? See küsimus ei ole vastust saanud, vastupidi − peaminister on küsijaid ja opositsioonierakondi rünnanud, süüdistanud presidenti kiusamises ning korduvalt öelnud, et ei saa aru, milles teda süüdistatakse.