ANDREAS KLIIMANT Süütu relvaarmastus või ohtlik trend?

Andreas Kliimant
Copy
Jõhvi politseijaoskonna juht Andreas Kliimant.
Jõhvi politseijaoskonna juht Andreas Kliimant. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Viimase nelja aastaga on politsei Ida-Virumaal reageerinud kokku 407 juhtumile, kus väärkasutati mõnd tulirelvaga sarnanevat eset. Suur osa neist sündmustest puudutas õhkrelva, kuid kasutati ka stardipüstolit või mängurelva. Politsei vaates on need kõige kõrgema ohutasemega väljakutsed ning kõigil neil kordadel oleme välja sõitnud, olles valmis tegelema inimesega, kellel kaasas päris tulirelv.

2019. aasta augustist kuni möödunud aasta augustini reageeris politsei kokku 407 relvaga seotud juhtumile, kus 194 juhul oli tegemist õhkrelvaga, 75 korral stardipüstoliga, 50 korral gaasirelvaga ja 37 korral mängurelvaga. Probleem on tsiviilkäibes lubatud relvataoliste esemetega. Päris tulirelvade omanikud, kellel on luba olemas, oskavad oma relva hoida ja kasutada ning nendega on probleeme harva.

Me kõik mäletame möödunud suvel juhtunut, kus noorte sünnipäeva tähistamine Kauksi RMK telkimislaagris võttis traagilise pöörde. Südaööl märkasid seltskonnas olnud noored, et üks noormeestest on maas pikali ega reageeri enam. Kuna esialgu arvati, et ta lihtsalt kukkus, kutsuti kohale kiirabi. Noormehel tuvastati haiglas kukla piirkonnas väike ümmargune haav ja peas õhupüssi kuul. Noormees oli pikalt raskes seisus ja alustati kriminaalmenetlust.

Pimedas ja pingelises olukorras võivad tagajärjed olla väga traagilised, kui alkoholijoobes ja korraldustele allumatu inimene suunab relva meenutava eseme politseiniku suunas.

Mullu 7. septembril laekus häirekeskusele ärev teade, et Kohtla-Järvel paugutab 36aastane mees tänaval relvast. Politsei reageeris suurte jõududega ning majade vahelt tabati joobetunnustega mees, kes oli politseinike saabumise eel jõudnud stardirelva ja salve prügikasti visata. Mehe seljakotist avastati veel 59 paukpadrunit. Mees peeti kinni ja alustati kriminaalmenetlust.

Möödus kaks päeva, kui Jõhvi linnas teatati kahest mehest, kes relvast lasid. Politsei reageeris taas suurte jõududega ning mehed tabati kohaliku lasteaia juurest ja neilt võeti õhkrelv koos 11 padruniga. Taas kord alustati kriminaalmenetlust.

Ida-Virumaa juhtumite puhul on rohkem kui pooltel kordadel olnud relvataolise esemega vehkija 31-50aastane vene keelt kõnelev mees, kellel on põhiharidus ja kes ise on enamasti olnud alkoholijoobes.

Need on vaid mõned juhtumid kõigist, millega Ida-Virumaa inimesed ja politsei iga nädal kokku puutuvad. Ning muret tunnevad ka minu kolleegid Harjumaalt ja mujalt Eestist.

Ei paugutata pelgalt õhku

Tõsi, tulirelvataoliste esemetega seotud juhtumite arv on Ida-Virumaal aastatega kerges langustrendis, kuid inimestele kehavigastuste tekitamiste arv on vastupidi kasvamas. Viimase nelja aasta jooksul on relvataolisi esemeid teise inimese vastu kasutatud 67 korral, teist inimest ähvardatud 79 korral ja vigastada on saanud 46 inimest.

Tsiviilkäibes lubatud tulirelvataolisi esemeid on politseinikud pidanud enda hoiule võtma 14 perevägivallajuhtumi korral. Üheksal korral on relvaga vigastatud iseennast ning kuuel korral looma või lindu. Ka kahjustatud asju on üksjagu. Avalikus ruumis on õhku tehtud laske 67 korral ning erinevate asjade pihta 55 korral. Need on mõtlemapanevad numbrid.

Lisaks sellele, et avalikus ruumis tulirelvaga sarnaneva õhkrelvaga vehkimisega või stardipüstolist paugutamisega tekitatakse hirmu kaaskodanikes, paneb sellise relva kasutaja ohtu ka enda elu ja tervise. Isegi politseinikel, rääkimata tavalistest inimestest, ei ole võimalik iga kord eemalt vaadates aru saada, kas relvaga vehkija käes on õhkrelv, mängurelv või päris tulirelv. Kahjuks ei ole küsimus mitte selles, kas, vaid millal politsei sellise olukorra lahendamiseks ise tulirelva kasutab. Pimedas ja pingelises olukorras võivad tagajärjed olla väga traagilised, kui alkoholijoobes ja korraldustele allumatu inimene suunab relva meenutava eseme politseiniku suunas.

Politsei soovitab õhkrelvi avalikult mitte kanda

  • Kõige levinumad on pneumorelvad, mida tavaliselt kutsutakse õhupüssideks. Relvi müüakse jaekaubanduses: ehitus- ja spordipoodides, esmatarbekauplustes jne.
  • Õhkrelvast on keelatud avalikus kohas lasta ning kuigi neid võib avalikult kanda, kui see teisi inimesi ei häiri, soovitab politsei segaduste vältimiseks õhkrelvi avalikult mitte kanda.
  • Lisaks on piiramata tsiviilkäibega relvad ka hoiatus- ja signaalrelvad, lihtsustatult stardipüstolid. Neid müüakse spordi- ja tulirelvapoodides. Neid võivad osta, omada ja ühest kohast teise transportida ainult täisealised ning neid peab alati kandma varjatult. Keelatud on nende kaasavõtmine avalikule üritusele või neid kaasas kanda joobeseisundis.

Alles 18. veebruaril reageeris politsei sündmusele, kus anti teada relvaga paugutanud mehest. Kui politseinikud sündmuskohale jõudsid, tegi mees veel mitu lasku ning hakkas relv käes politseinike poole liikuma. Olukorra lahendamiseks kasutas politsei kummikuulidega pumppüssi. Õnneks keegi tõsisemalt viga ei saanud, kuid ka kummikuulidega pihta saamine võib kaasa tuua rasked vigastused ning väga valus on see igal juhul.

Lisaks füüsilisele ohule võib relva väärkasutaja mõtlemata teoga rikkuda oma edasise elu, sest tema teole järgneb alati ka süüteomenetlus. Viimaste aastate jooksul on Ida-Virumaal tulirelvataoliste esemetega seotud juhtumites kriminaalkorras karistatud 105 inimest, sellele numbrile lisanduvad veel väärteokaristused.

Oluline kasvatada teadlikkust

Tänaseni on probleemi peamine ja suuresti ka ainus lahendus olnud politsei jõuline sekkumine vahetu ohu tõrjumiseks.

Suurem osa inimestest teab, et tulirelva moodi välja nägevad asjad avalikus ruumis ning nende väärkasutamine ei ole aktsepteeritavad ning toovad kaasa riigi sekkumise. Võttes siiski arvesse, et päris ja tsiviilkäibes lubatud relvade vahel on peaaegu võimatu vahet teha, peame üle vaatama nii käitlemist kui kättesaadavust reguleerivad normid.

Näiteks võiks kaaluda seadusemuudatusi, millega piirata praegu sisuliselt vabamüügis olevate relvataoliste esemete kättesaadavust − kas meil on tõesti nii palju spordivõistlusi, et stardipüstolid peavad olema kõigile vabalt kättesaadavad? − või kohustada ostjat enne mõnd koolitust läbima. Samuti tuleks hinnata ja analüüsida, kas tsiviilkäibes lubatud relvi tuleks tulirelvadest visuaalselt eristada. Need lahendused eeldavad poliitilist tahet ja võtavad aega.

Aga on ka asju, mida saame juba praegu teha. Esiteks saab alustada iseendast ning oma käitumisega oma lähedastele ja sõpradele eeskuju näidata. Näiteks enne relvataolise eseme ostmist kaks korda kaaluda, ehk oleks sama raha eest mõistlik endale midagi muud osta. Kui juba õhkrelv ostetud, siis tuleks hoida seda korralikult, kanda varjatult ja kasutada eesmärgipäraselt. Sealt edasi saab juba nõuda samasugust käitumist oma sõpradelt ja sugulastelt, et nemadki vastutustundlikult käituksid. Ka relvataolisi esemeid müüvad kauplused saaksid omavahel kokku leppida selle, milliseid tooteid nad müüki võtavad.

Tulirelva moodi välja nägevate asjadega seotud mured on küll eriti teravad Ida-Virumaal, kuid probleem on ühine üle Eesti. Keegi meist ei soovi jalutada tööle või kooli mööda tänavat, kus purjus inimene vehib stardipüstoliga või laseb möödasõitvaid autosid õhkrelvast. Suure sammu sellise keskkonna suunas saame teha ise ja juba täna. Me ei pea selleks ära ootama traagilist päeva, mil saame teada, et relvaga vehkija käes oli õhkrelv, alles pärast seda, kui tema suunas on tehtud lask politseiniku püstolist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles