JUHTKIRI Kuidas Kurtna järvi mitte tühjaks juua?

Põhjarannik
Copy
Veetaseme mõõtmine Kurtna järvedes 2015. aastal.
Veetaseme mõõtmine Kurtna järvedes 2015. aastal. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kurtna järvistu on Ida-Virumaa unikaalne ja oluline ökosüsteem piirkonnas, kus elab üle 50 000 inimese. Paraku on inimtegevus mõjutanud seda looduspärli juba 1940. aastate lõpust alates, kui selle lähedusse hakkasid üksteise järel tekkima kaevandused ja karjäärid. Otse järvestiku südamesse rajati 1972. aastal Kurtna-Vasavere veehaare, et varustada Kohtla-Järve Ahtme linnaosa ja Jõhvi linna joogiveega.

Piirkonna elanikud on sellest ajast saadik saanud nautida tõeliselt kvaliteetset joogivett, mis sellest ökosüsteemist pärineb. Nagu sageli loodusvarade kasutamisega juhtub, on siingi paraku vee tarbimise ja kaevandamise mõjul tekkinud olukord, kus loodus enam taastuda ei jõua.

Teadlaste kinnitusel on Kurtna järvistu olukorda ja kokkukuivamise põhjusi väga põhjalikult uuritud ja need on ammu teada. Peamisena nimetataksegi liiga intensiivset joogivee tarbimist. Probleemiga tegelemist on aastaid edasi lükatud ja alternatiivseid lahendusi on hakatud alles viimastel aastatel otsima. Mistõttu olemegi praegu olukorras, kus reserve tegelikult olemasoleval veevarustussüsteemil pole, mis aga omakorda võib hakata tugevalt takistama piirkonna arengut.

Tänasest Põhjarannikust saab lugeda, kuidas vee-ettevõtjal pole enam olulist võimekust tagada veevarustus, kui piirkonda peaks tulema mõni suurem ettevõte, mis tootmisprotsessiks vett vajab. Esmapilgul võib ju öelda, et lubatud ja tegeliku tarbimise puhul on veel varu, kuid arvestades, et nelja aasta pärast lubatud piirmäära vähendatakse, pole see siiski lahendus.

Ent teadlased on pakkunud ka mitmeid lahendusi, mis punnseisust päästa võivad. Iseasi, kas selleks on ka raha.

Nii kirjutas loodusteadlane Jaanus Terasmaa juba 2020. aasta suvel probleemi kohta Põhjarannikus nii: "On hea, et võimalused osa haruldaste järvede ja nende ökosüsteemide päästmiseks on veel olemas ning seda kõike kohalikelt joogivett võtmata. Oleks otsustajatel vaid julgust ja tahet teadlasi kuulata."

Tagasi üles