Repinski-Easti järjekordne käkk Jõhvi inimestele

Aivar Surva, Jõhvi vallavolikogu liige (Reformierakond).

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Pärast Jõhvi valla 2019. aasta eelarve vastuvõtmist oli juttu sellest, et opositsioon võib küsida selle seadusele vastavuse kohta arvamust Eesti Vabariigi õiguskantslerilt Ülle Madiselt. 

Järelepärimine on talle saadetud ja ootame vastust. Kuna kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (KOFS), mis reguleerivad valla eelarve menetlemise nõudeid, on rahandusministeeriumi vastutusvaldkonnas olevad seadused ning pärast maavalitsuste kaotamist teostavad nemad nende aktide üle järelevalvet, siis küsisime neilt samamoodi arvamust Jõhvi valla 2019. aasta eelarve menetlemise ja vastuvõtmise kohta.

Tundub, et nii Jõhvi vallavalitsuse kui ka volikogu juhil on Eesti seadusandlusest oma arusaam, mida püütakse vastavalt oma soovidele õigeks väänata. 

Jõhvi valla 2019. aasta eelarve eelnõu saadeti esimest korda volikogu liikmetele 2018. aasta novembri lõpus. Ehk siis nii, nagu seadus ette näeb − vähemalt kuu aega enne eelarveaasta algust. Esimesel lugemisel, mis toimus volikogu 20. detsembri 2018. aasta istungil, küsimusi ei tekkinud, kuna materjal oli üsna värske ja vajas süvenemist. Samas on see ka tavaks, et ettepanekud esitataksegi teiseks lugemiseks. Mis jäi küll istungil otsustamata, oli muudatusettepanekute esitamise aeg. Protokollist võis lugeda, kes ja kuidas saab ettepanekuid teha, aga mis ajaks, see jäi otsustamata, kuigi Jõhvi valla põhimääruse § 41 lõige 5 seda nõuab. Sama punkti kohaselt peab ettepaneku läbivaatamisel olema esitatud vallavalitsuse arvamus, mida teisel lugemisel ei tehtud.

Edaspidisel eelarve menetlemisel selgus, et Jõhvi vallal puudub eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja selle muutmise kord, mis KOKSi § 8 lõike 1 punkti 5 alusel peaks olema kajastatud valla põhimääruses või eraldi korrana. Volikogu esimees saatis küll uue aasta alguses välja teate, et kõik ettepanekud esitada 7. jaanuariks, aga paraku ei ole see tema pädevuses. 

Ma ei tea, kas ja kuidas koalitsioon eelarvet kahe lugemise vahelisel ajal menetles, aga opositsiooniga arutasime mitmel korral võimalikke muudatusettepanekuid ja küsimuste puhul konsulteerisime vallavalitsuse finantsjuhiga. 

Teine lugemine pidi tulema päevakorda 24. jaanuaril 2019 ning kuna muudatusettepanekute tähtaega polnud määratud, otsustasime esitada need vahetult enne volikogu istungit. Suur oli aga meie imestus, kui 18. jaanuaril, tavapärasel ajal enne korralist volikogu, saadeti volikogu liikmetele välja täiesti uus eelarve eelnõu, ilma viiteta ühelegi muudatusettepanekule.

Ja ega sellega segadused lõppenud: 22. jaanuaril, kaks päeva enne volikogu, saadeti veel "uuem" eelnõu, mida oli omakorda oluliselt muudetud. 24. jaanuari hommikul laekus e-posti volikogu esimehe palvel edastatud muudatusettepanekute väljavõte, mis oli selleks ajaks volikogu kantseleisse laekunud. Juba pärast uue eelnõu esimest versiooni võtsin ühendust volikogu esimehega ja tegin ettepaneku, mida kordasin ka volikogu istungil − hääletada kõik muudatusettepanekud läbi või vallavalitsusel võtta esitajana eelmine eelnõu tagasi ja esitada uuesti Jõhvi valla 2019. aasta eelarve eelnõu. Paraku seda võimalust ei kasutatud. 

Kõige suurem küsimärk oli kohustuste võtmine. Kui esimesel lugemisel olnud eelnõu järgi taheti võtta laenu 700 000 eurot, siis teisel lugemisel ei mainitud üheski ettepanekus kohustuste suurendamist, kuigi mitmes kohas oli katteallikana toodud "laenu arvelt". Esitasin mitu korda küsimuse, et kui suures summas kavatsetakse laenu võtta, aga vastati, et kõik on juba uues eelnõus kirjas (uues eelnõus lõpuks 1 380 000). Samuti tekitas küsimusi, kuidas sai vallavalitsus muuta investeerimistegevust, minnes mööda nii valla arengukavast kui ka eelarvestrateegiast (kõige suurem muudatus puudutas Jõhvi vene põhikooli staadioni ehitust, mis on ette nähtud teha aastatel 2020-2022, kuid toodi ootamatult 2019. aasta eelarvesse). Kokku on kahe eelarve lugemise vahel suurendatud investeeringuid kahekordselt: esimesel lugemisel 1 466 000 eurot ja teisel lugemisel 2 878 000 eurot. 

Küsitavusi tekitas nii mõnigi rahaeraldus. Kõige suurem vastuolu oli 30 000 euro eraldamine MTÜ-le Jõhvi Noorteparlament. Kuigi eelarve oli esitatud volikogule juba 1. detsembriks 2018, loodi see mittetulundusühing alles 5. detsembril ja ainsaks juhatuse liikmeks on määratud volikogu liige, kes sai volikogusse vallavanema asendusliikmena.

Püüdsime küll selgitada, et volikogu juurde saab noortevolikogu luua noorsootöö seaduse kohaselt, aga vallavanem vastas, et Jõhvis tehakse lihtsalt teistmoodi. Nii nagu juba varem, luuakse lihtsalt vajaduse korral oma inimestele töökohad. Ja see, millise korra alusel on valitud noortevolikogu liikmed, jääbki arusaamatuks. Seadusest tulenevalt peaks selle korra kehtestama volikogu, kuid siiani seda tehtud ei ole.

Jäi ka arusaamatuks, miks eraldati reservfondi 100 000 eurot. Varem on reservis olnud 30 000 eurot ning on olnud aastaid, mil reservfondi kulutamine on olnud null eurot. Praeguse valitsuse asjaajamise juures jagatakse raha lahkelt kõikvõimalikele projektidele. Miks seda peab tegema reservist? Kui on mõistlik projekt, saab ju raha eraldada valdkonnapõhiselt. Ilmselt need projektid lihtsalt ei kvalifitseeruks ja jääksid rahastamata. Praegu aga vallavanem lausa kutsub kirjutama "huvitavaid" taotlusi, sest tal pidi raha küll olema!?

Tundub, et nii Jõhvi vallavalitsuse kui ka volikogu juhil on Eesti seadusandlusest oma arusaam, mida püütakse vastavalt oma soovidele õigeks väänata. Kui volikogu istungil esimehe käest küsisin, kas tema arvates on kõik seadusele vastav, sain vastuseks, et me ei arutle mitte otsuse seaduspärasuse, vaid muudatusettepanekute üle. Inimeselt, kes põhjendas oma kõrget palganumbrit just kõrgharitud juristina, ootasin küll teistsugust vastust. Vähemasti selle eest peaks ikka vastutama, et volikogu töö oleks korraldatud seadusandlusest lähtuvalt. 

Veel on silma hakanud, et volikogu esimees osaleb juba nagu täisliige vallavalitsuse istungitel. Eestis kehtib minu teada võimude lahususe printsiip ja volikogu esimehe osalemine nendel istungitel ei ole aktsepteeritav.

Tagasi üles