Laiendavat korrakaitseseaduse tõlgendamist oleme viimastel aastatel näinud veel mitmetel kordadel. Kahjuks ei ole kõiki neid juhtumeid kohtus vaidlustatud.
Koroonaajast oleme saanud kaasa ametnike armastuse absoluutselt kõike käskude ja keeldudega reguleerida ja piirata.
Ei tundu enam võimatu seegi stsenaarium, et kui nüüd vaenukõne karistatavaks saab, siis − advokaat Carri Ginterit tsiteerides − "kui keegi mõtleb, et äkki sa kirjutad oma trükimasinaga midagi sellist, mis on vaenukõne koosseisule vastav, siis võtame sult ennetavalt trükimasina ära".
Kuidas Eesti on sellisesse punkti jõudnud, et sõna- ja väljendusvabadus mõne politseiametniku suvast võib pihta saada?
Üks selgitus on kindlasti aastatel 2020-2022 kogu Eesti ühiskonna kriisi tõuganud koroonapandeemia.
Eesti Ekspress võttis just eelmisel nädalal meenutada viie aasta taguseid sihituid ja paanilisi tegevusi valitsuses ja ametkondades.
Mõned näited. Ekspress kirjeldab, kuidas eriolukorra kehtestamise järel hakkas poliitikute ja ametnike seas levima idee panna lukku terve riik, kõik inimesed kodudesse kinni. Kuidas aga kontrollida, et inimesed ometi keelu vastu minnes omavahel ei suhtle? Siseministeeriumi kõrge ametnik leidis, et pangakontode väljavõtetest saaks kontrollida, kus inimesed raha kulutasid − pangaandmete privaatsuse põhimõte teda ei seganud. Valitsus arutas ka mõtet panna luku taha kõik, kes on vanemad kui 65 aastat.
Neid asju ei tehtud. Aga siiski tulid maskikohustus, vaktsiinitõendid ja nende politseiline kontroll. Politsei kiusas Vabaduse platsil vabas õhus meelt avaldanuid, otsis neid läbi ja võttis ära muusikariistu. Tagantjärele tundub, et otsustajaid häiris meeleavalduste puhul mitte oht viirust levitada, vaid allumatus ühtsele narratiivile ja piirangutele. Juriidiliseks põhjenduseks sobis nii salastatud ohuhinnang kui viide avaliku koosoleku pidamise nõuete rikkumisele.
Jällegi, pole oluline, milliste plakatitega keegi Vabaduse platsile tulnud oli, kuid pretsedent sai loodud.
Ka laiemalt oleme just koroonaajast saanud kaasa ametnike armastuse absoluutselt kõike käskude ja keeldudega reguleerida ja piirata. Samast allikast pärineb ka armastus suure hulga kommunikatsioonitegevustega neid piiranguid või käske avalikkusele peale suruda.
Oleks väga vaja kas või nüüd, mitu aastat hiljem, panna kokku sõltumatu analüüs koroonapiirangute mõjust, põhjendatusest ning kooskõlast põhiseaduse ja heade tavadega.