:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/02/19/11800074t1h5cc4.jpg)
Kohtla-Järve eestikeelse gümnaasiumihariduse küsimus on tõusnud viimastel päevadel üleriigiliseks teemaks. Seda käsitlevad kõik suuremad ja mõjukamad meediakanalid.
JUHTKIRI: Aeg keskenduda lahendustele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Positiivne, et see teema on lõpuks pälvinud suure tähelepanu. Isegi siiani vastuolulisi signaale avalikkusele väljastanud haridus- ja teadusministeerium eesotsas minister Mailis Repsiga ei saa neid probleeme enam eitada. Praeguse olukorra tekkimisega on Reps teinud karuteene oma Keskerakonnale ja ei tasu loota, et mõned nädalad enne riigikogu valimisi jätaksid konkurendid tema ilmselged möödalaskmised oma huvides plusspunktideks vormistamata.
Eestikeelse gümnaasiumi säilimine ja kehv eesti keele õpe vene põhikoolides on kaks erinevat teemat ja pole kuigi hea mõte püüda neid põikpäiselt lahendada ühe ja sama arvatava imerohuga, mil nimeks Kohtla-Järve riigigümnaasium.
Kuid mitte poliitiline võitlus ei ole selles konfliktis põhiline.
Kohtla-Järve juhtumiga seoses on ühelt poolt klaarilt esile tõusnud eestlaste olukord oma kodumaal piirkonnas, kus ollakse vähemuses.
Ja teisest küljest on paljaks kistud riigi, aga ka kohalike omavalitsuste kui koolipidajate saamatus korraldada 30 aasta jooksul põhikoolides riigikeele õpet sel moel, et vene noored selle üheksa aasta jooksul selgeks saaksid ja tulevikus end kindlamalt tunneksid.
Need on kaks erinevat teemat ja pole kuigi hea mõte püüda neid põikpäiselt lahendada ühe ja sama arvatava imerohuga, mille nimeks Kohtla-Järve riigigümnaasium.
Praegu on aeg otsida mitte süüdlasi, vaid teid, kuidas mõlemat suurt probleemi võimalikult tõhusalt lahendada. Siin ei peaks enam domineerima emotsioonid, vaid tugevad ja kaalutletud argumendid ja konkreetsed tegevusplaanid. See on praeguse valitsuse pärandus järgmisele.
Üks põhimõte, millest seejuures taganeda ei tohi, on, et eestikeelne gümnaasium peab Kohtla-Järvel säilima. Teiseks see, et vene õpilaste üleminek eestikeelsele gümnaasiumiõppele peab olema sujuvalt ettevalmistatud, kuid järjekindlalt pöördumatu.