:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7646287t1haf42.jpg)
/nginx/o/2015/02/02/11994818t1h9c3a.jpg)
Tööstus kasvas mõõdukas tempos
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/02/02/11994818t1h9c3a.jpg)
Möödunud aastal oli töötleva tööstuse tootmismahu kasv tugevam kui 2013. aastal (vastavalt 4% ja 2%). Aasta lõpus töötleva tööstuse toodangumahu kasv kiirenes ning detsembris suurenes see aastases võrdluses 7%.
Kõige enam toetasid möödunud aastal töötleva tööstuse kasvu elektroonikatoodete, toiduainete ja puittoodete tootmine. Kui elektroonikatoodete tootmine oli aasta esimesel poolel languses, siis teisel poolaastal kiirenes kasv 24%-ni. Elektroonikatoodete (täpsemalt mobiiliseadmete) toodang läheb peamiselt ekspordiks Rootsi.
Toiduainete tootmismahu kasv aasta jooksul aga aeglustus - peamiseks põhjuseks alates juunist üha kiirenevas tempos vähenenud piimatoodete toodang. Detsembris vähenes piimatoodete tootmine aastases võrdluses 20%. Peamiseks põhjuseks Venemaa kehtestatud sisseveoembargo.
Kõige enam pidurdas töötleva tööstuse kasvu möödunud aastal enamik kuid languses olnud keemiatoodete, ehitusmaterjalide ja mööblitootmine.
Töötleva tööstuse kasvu, eriti aasta teisel poolel, toetas peamiselt tugevam eksport. Töötleva tööstuse toodangu ekspordi osas olid aasta esimene ja teine pool väga erisugused. Kui esimesel poolaastal vähenes töötleva tööstuse eksport 4%, siis teisel poolaastal kasvas 8% (aastas kokku 2%). Detsembris kasvas töötleva tööstuse eksport isegi 12%, kusjuures kasv oli üsna laiapõhjaline.
Möödunud aasta tugevnenud ekspordi taga olid peamiselt elektroonikatooted, mis kompenseerisid kuhjaga Venemaa suunas väljaveo languse. Samas ei saa nende tugeva positiivse mõju jätkumise juures riske alahinnata, kuna valdav osa mobiiliseadmete toodangust tuleb ainult ühest ettevõttest.
Teiste Balti riikide võrdluses oli Eesti töötleva tööstuse toodangukasv möödunud aastal oluliselt tugevam. Novembri seisuga oli Lätis ja Leedus töötleva tööstuse tootmismaht napilt kasvuni jõudnud (kasv veidi üle nulli).
Aasta viimases kvartalis tugev tööstustoodangu ja ekspordi kasv koos detsembris ootuspäraselt kiiret kasvu jätkanud jaemüügi suurenemisega (aastases võrdluses 6%) ning aktsiisimaksude ja käibemaksu kiirenenud kasv viitavad mõõduka majanduskasvu jätkumisele möödunud aasta viimases kvartalis.
Meie hinnangul kasvas möödunud aastal Eesti majandus 1,9%. Samas on sel aastal oodata väliskeskkonna halvenemist. Venemaa tugev majanduslangus avaldab negatiivset mõju mitte ainult meile, vaid ka meie lähiriikidele. See aeglustab Läti ja Leedu majanduskasvu ning nõrgestab nende nõudlust.
Soome majanduslangus on küll taandumas, kuid sisenõudlus jääb sel aastal nõrgaks. Samas kiireneb Eestis netopalga reaalkasv, mis toetab meie eratarbimist ja on positiivse mõjuga ka jaekaubandusele.