/nginx/o/2015/08/05/11995814t1h6727.jpg)
Liiga uhked, et Euroopast abi küsida?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/08/05/11995814t1h6727.jpg)
Viimased teated suurte koondamiste kohta Ida-Virumaal ajendasid ministreid kiirkorras Kirde-Eestit külastama, et tutvuda võimalike tagajärgedega. Põgusa visiidi järel võis nende sõnavõttudest aga järjekordselt välja lugeda, et tegelik olukord pole üldse nii traagiline, töötukassa töötab ja kõik leiavad endale uue töökohta. Kuid kas ikka leiavad?
Mineraalväetisi tootev Nitrofert lubas sügisel koondada kõik ettevõtte 426 töötajat. Eesti Energia koondab aasta lõpuks 200 kaevurit. Kokku kaotab Ida-Virumaal töö rohkem kui 600 inimest. Probleemi tõsiduses ei kahtle ükski kohalik elanik, kes teab, kui tugevalt võib suur koondamislaine raputada paljusid peresid ja kohalike omavalitsuste eelarveid.Tööstuspiirkonnana on Ida-Virumaa kannatanud mitmete suurte tootmisüksuste või tervete tehaste sulgemise tõttu. Tuletame meelde kas või Narva linna jaoks katastroofiks kujunenud Kreenholmi pankrotistumist või Aidu karjääri sulgemist, mis oli nii Maidla vallale kui ka Kiviõli linnale valus löök. Kuid sellises olukorras, nagu Nitroferdi töötajad praegu on, loodavad inimesed riigi palju suuremale sekkumisele.Euroopa Liidus on selliste olukordade lahendamiseks loodud globaliseerumisega kohanemise Euroopa fond (European Globalisation Adjustment Fund ehk EGF), mis annab töötajatele ühekordset konkreetset, ajaliselt piiratud abi. Fondi üldine eesmärk on kaasa aidata Euroopa Liidu püsivale majanduskasvule ja tööhõivele. Abi saavad nii ettevõtetest koondatud töötajad kui ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on tegevuse lõpetanud maailmakaubanduse globaliseerumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel või ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu.Selleks, et abivajajaid kiirelt ja tõhusalt aidata, peaksid liikmesriigid tegema kõik endast oleneva, et esitada taotlused EGFist rahalise toetuse saamiseks. Kurb on samas tõdeda, et Eesti ei ole EGFi suunal mitte mingisugust aktiivsust üles näidanud.Äsja valminud globaliseerumisega kohanemise Euroopa fondi meetmete kasutamise aruanne toob meieni väga huvitavad faktid. Euroopa Komisjon sai eelmise ja üle-eelmise aasta jooksul kokku 30 avaldust fondi finantsabile kogusummas 109 miljonit eurot. Avaldused esitasid kümme liikmesriiki: Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Soome, Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Holland, Poola ja Hispaania. EGFi eksisteerimise aja jooksul on laekunud kokku 146 avaldust mitmetest Euroopa Liidu riikidest.Taotluse esitanud riikide abivajavate ettevõtete nimekirjast võib leida nii Prantsusmaa autotootja Renault` kui ka lennufirma Air France´i, Taani seadmetöösturi Danfoss Groupi, Rootsi autotootja Volvo, Itaalia kodutehnikatootja Whirlpooli, Austria tubakatoodete tootja Austria Tabaki, Iirimaa juveelitootja Andersen Irelandi ning palju teisi ettevõtteid. Väga aktiivne abiküsija on olnud Leedu, kes on taotlusi esitanud viiel korral nii oma tekstiilitööstuses tekkinud kriisi leevendamiseks kui ka teiste kannatada saanud tööstusharude jaoks.Jääb arusaamatuks, miks ei ole Eesti sellist võimalust kordagi kasutanud − ei siis, kui oleks olnud võimalik aidata Kreenholmi inimesi, kui ka nüüd, mil abikätt ootavad Nitroferdi töötajad. Tekib küsimus, kas me oleme juba liiga rikkad või liiga uhked, et ELilt abi küsida.
Ida-Virumaa on niigi kõrgema töötuse ja madalama keskmise palgatasemega maakond, kust tööealised inimesed siirduvad elama ja töötama kas välismaale või Tallinna piirkonda. Seda kinnitab drastiliselt muutunud demograafiline seis maakonnas, mis avaldab omakorda negatiivset mõju kohalikule ettevõtlusele.
Kui me räägime sellest, et Ida-Virumaale tekivad mitme aasta pärast sajad uued töökohad, siis kindlasti on väga tervitatav, et need töökohad tekivad. Aga tuleb ka tagada, et piirkonda jäävad alles need spetsialistid ja tööinimesed, kes hakkavad seda tööd tegema. Selleks tuleb juba praegu leida ja võtta kasutusele kõikvõimalikud abimeetmed, et keerulisse olukorda sattunud inimesi abistada.
Sotsiaalministeerium peaks kiiremas korras kaaluma võimalust esitada taotlus EGFi euroraha saamiseks. Kavatsen kindlasti ka omalt poolt sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknale sellekohase ettepaneku teha. Mida kiiremini leevendada tekkinud olukorra negatiivseid mõjusid, seda vähem kahju suurkoondamised Ida-Virumaale kaasa toovad.